Pühapäev, 2. oktoober Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Hiiu Lehe intervjuu: Ene Kaups (13)  
 
   
Ene Kaups Hiiu Lehe toimetuses. Foto: Harda Roosna
Reformierakonna kandidaat riigikogu valimistel, Kärdla linnapea, soovitab Hiiumaa valijal valida tugeva reitinguga erakonna nimekirjas olevat hiidlast, et täituks soov – hiidlane riigikogusse.

Miks ja millal valisite Reformierakonna?

Astusin Reformierakonda 1998. aastal oma arusaamade ja oma maailmavaate pärast. Mulle tundus, et Reformierakonna põhikirjas oli väga hästi sõnastatud kõik see, mida mina väga oluliseks pean, st isikuvabadused. Reformierakond on liberaalsete maailmavaadetega inimeste erakond.

Miks kandideerite riigikokku?

Pean seda loomulikuks asjade käiguks, kuna olen Kärdla linnapea ja avalikus teenistuses. Meie erakond läheb riigikogu valimistele välja tugeva nimekirjaga. Enne lõpliku nimekirja valmimist on olnud kaks vooru sisevalimisi. See tähendab, et meie nö järjekorranumber üleriiklikus ja ka piirkondlikus nimekirjas on kujunenud selle alusel, kui palju oma erakonna liikmed meist teavad, meid toetavad ja tunnustavad. Sisevalimiste esimese vooru tulemuste põhjal oli mul kindel veendumus, et ma annan nõusoleku kandideerida. Praegu on mu positsioon üleriiklikus nimekirjas 75. ja piirkonnanimekirjas olen ma viies.

Kui osutute valituks, siis missugune on valik, kas linn või riik?

See on küsimus, mis kõiki valijaid huvitab. aga sellele mul ausalt öeldes hetkel vastust ei ole, kuna otsustamise koht ei ole veel käes. Kui küsiksite, kas olen valmis Tallinnas elama, Tallinnas töötama ja Toompeal saadikuna tööl käima, siis põhimõtteliselt olen küll. Konkreetne otsus saab tulla alles siis, kui valimised on möödas ja olukord selge. Kõik sõltub sellest, kuidas erakonnal valimistel läheb, sellest, kuidas koalitsioon moodustub.

Oletame, et Reformierakond on valimistel võitnud ja olete saanud riigikokku?

Ikka lähen. Ma ei karda midagi, ma ei arva, et seal oleks midagi sellist, mis mind paneks tundma, et ma ei suuda või ei oska või olen vales kohas.

Kellele jätate Kärdla linna juhtida?

Vot see on ka jälle üks selline otsus, mida tuleb kaaluda siis, kui see kaalumisekoht on käes.

Kes võiks olla järgmine linnapea?

Ega ma nimetada küll praegu ei taha kedagi, aga siis, kui Reformierakond pidi oma Kärdla linnapeakandidaadi esitama, ei olnud ma ju ainus kandidaat. Meil oli seal ikka väike konkurss ka. Kaks kandidaati oli.

Mis on Eesti probleemid, mida poliitikuna tahaksite lahendada?

Probleeme on palju, aga ma lähtun ikkagi erakonna valimisplatvormist. Meie kõige olulisem, kõige esimene ülesanne on kindlustada eesti rahvuse säilimine ja saavutada positiivne iive. Eestlased peavad kestma jääma ja eestlasi peab rohkem saama. Praegu on nii Hiiumaa kui Eesti probleemiks, et rahvastikuarv väheneb ja rahvastik vananeb.

Edukas majandus, majanduskasvu ootus ja lootus, et me viieteistkümne aasta pärast oleme viie edukama Euroopa riigi hulgas, mis on täiesti reaalne minu arvates, aga kui elanike arv järjest väheneb, siis... kelle jaoks? Vaadates poliitikute tegevust ja valimisteks valmistumist, on mul tunne, et ma tõepoolest pean riigikokku kandideerima.

Mõnede teiste erakondade kandidaatide väljaütlemised ja seisukohad on sellised, millega lihtsalt leppida ei saa. Tõepoolest, mul on selline tunne, et ma pean kandideerima sellepärast, et majanduskasv jätkuks. Me peame selle eest seisma ja meil on juba tegelikult teada tee, kuidas majanduskasvu jätkata ning sellelt teelt ei tohi praegu kõrvale astuda.

Miks Reformierakond seni pole suutnud Eesti rahvaarvu vähenemist peatada? Olete ju kogu aeg võimul olnud?

Reformierakond oli nišipartei, mis tegeles pikki aastaid majandusega, selle edendamisega, seisis ettevõtluse ja majanduspoliitika eest. Nendeks valimisteks on meil esimest korda valimisplatvorm, mis katab peaaegu kõik valdkonnad ja majanduspoliitika kõrvale on tekkinud teised tugevad poliitikad, pere- ja rahvastikupoliitika, näiteks.

Mis on Hiiumaa probleemid, mida läbi oma erakonna ja riigikogu kavatsete lahendada?

Hiiumaa kolm probleemi on elanikkonna vähenemine ja vananemine, meie elektriliinid, sideliinid, transpordiühendus mandriga ja kolmas, kuidas väheneva ja vananeva elanike arvu juures tagada elementaarsed sotsiaalsed hüved.

Näiteks koolide käigushoidmine, kui laste arv väheneb, kui noored lahkuvad saarelt ega tule tagasi. Tasandusfondi raha jagatakse riigieelarvest kohalikele omavalitsustele elanike arvu järgi. Kui elanike arv väheneb, siis ka omavalitsuste eelarvete mahud vähenevad. Hiiumaa kõige suurem probleem on elanike arvu vähenemine.

Kuidas on lood Hiiumaa majandusega, töökohtadega?

Ettevõtted, mis siin tegutsevad, nende käibed ju ikka praegu kasvavad ja Hiiumaa majandus tervikuna absoluutnumbrites kasvab ka. Kahjuks ei ole majandusülevaade 2005 veel kaante vahel. Töökohtade arvu ma ei oska öelda, aga minul on küll mulje, et pole ettevõtteid, millel oleks tagasiminek käibes ja pankrotis pole ka rohkem ettevõtteid kui kalatehas. Töökohtade arvu kohta ma küll ei oska midagi öelda.

Elektrivõrkude vananemine, praamiühendus, mis kogu aeg on jääb jalgu saare arengule, nagu te ise väga hästi sõnastasite, see kõik on toimunud ajal, kui Reformierakond on olnud võimul?

Mis puutub praamiühendusse, siis meie erakonna majandus- ja kommunikatsiooniministri valitsemisaeg jäi teatud asjaolude tõttu lühikeseks ja muudatused praamiühenduses jäid pooleli.

Reformierakonna valimisplatvormis on mustvalgel kirjas, et me ei pea õigeks monopolide valitsemist. Eesti Energia on paraku monopol, mis teenib sadu miljoneid kroone kasumit ja investeeringuid Hiiumaale peab mõttetuteks. Nii see olla ei saa. See on regionaalpoliitika, mida Eesti riigis on kehvasti aetud.

Oleks meie ministeerium, meie minister, siis ma loodan, et oleks asjad teistmoodi. Niipalju kui ma Reformierakonna linnapeadega kokku saan ja kogemusi vahetame, siis regionaalpoliitilised küsimused on igal pool arutusel. Eesti omavalitsustel on kõigil samad probleemid, mitte ainult Hiiumaal ja Saaremaal, ja meie lootus ongi, et me pole üksi. Kui näiteks, pääseks üks hiidlane riigikokku, on seal ju veel 100 liiget, kes pole Hiiumaalt ja on oma valijate huvide eest väljas. Hiidlane riigikogus saab leida inimesed, kellega koostööd teha ja erinevate probleemide lahendamise eest seista.

Peab leidma koostööpartnerid, kellega koos võidelda regionaalpoliitika, investeeringute jaotuse, erinevate regionaalsete küsimuste lahendamise eest. Aga ma ei pea õigeks, nagu praegu, enne valimisi juhtus, et jagati 200 miljonit krooni lihtsalt selleks, et endale nö võimu osta. Seda ma ei saa kuidagi õigustada ja minu arvates selline poliitiline rahajagamine ilma arengukavasid, eelarvestrateegiat ja kohapealset tegelikku huvi silmas pidamata on absoluutselt vale.

Eelmisel aastal viidi Hiiumaalt jälle hulk riigiameteid nn oblastikeskustesse. Ka valdade liitumist loodetakse. Milline on nende kahe protsessi osas Reformierakonna strateegia?

Hiiumaa valdade liitumine on ju vana teema ja see on tegemata, kuna omavalitsused pole kokkuleppele jõudnud. See on demokraatlikel alustel toimiv kohalik võim ja neid jõuga liita ei saa. Aga mis puudutab riigiametite tööd ja töökorraldust, siis kahtlemata peavad riigiametid tegutsema efektiivselt.

Paraku on juhtunud nii, et eesmärk oli riigiametite efektiivsust tõsta, kuid selle asemel on ministeeriumites kabinetid kitsaks jäänud. Ministeeriumid on ametnikest tulvil ja nende huvide eest seisab üks poliitiline partei, mis ütleb, et avalikule sektorile tuleb maksta rohkem palka. Seda ei pea ma õigeks.

Riigiametid saaksid ka efektiivselt tegutsedes riiklikud töökohad maakondades säilitada. Mõned riigiametid või mõni ministeerium võiks ju oma ametid ja töötegemise tuua siia, Hiiumaale. Büroopindu meil ju on, tööjõudu meil ju ühtteist on. Kui siia töökohad tekitada, oleks see võimalus noori ja haritud inimesi Hiiumaale kutsuda.

Kui meie kohtunikuabi ametikoht viidi Tallinna, kuna seal ei jätkuvat tööjõudu, või kui meie ametnikud sõidavad pidevalt Pärnusse või Saaremaale nõupidamistele ja infopäevadele, kas see siis on kokkuhoid?

See on rumalus. Kõik on võimalik korraldada ära distantsilt. Enam ei teki olukorda, kus valitsuse või volikogu koosolekuks kvoorumit kokku ei saa. Ükskõik, kuskohas saab interneti ja arvuti olemasolul võtta ühendust. Kõik on võimalik. Ka näiteks see kohtunikuabi oleks võib olla saanud siin kohapeal teha nende (Tallinna kohtu-) dokumentidega midagi ära. Vahendid, mida selleks (kaugtööks) kasutada, on olemas ja regionaalpoliitika ajamiseks oleks vaja keskusest kaugemal olevatel piirkondadel oma jõud kokku panna ning sellistele asjadele vastu seista.

Käivad jutud Reformija Keskerakonna salajasest vaikivast kokkuleppest jätkuvalt võimu jagada. Küsimus olevat vaid selles, kes on kolmas. Vastab see tõele?

Ma ei oska seda kommenteerida. Just lugesin uudist, et Reformierakonna fraktsioon kutsus Keskerakonnast Edgar Savisaart endaga kohtuma ja Savisaar ei tulnudki kohale. Kui oleks mingi vaikiv kokkulepe, kas siis niisuguseid asju sünniks? Ma ei oska seda kommenteerida.

Kuidas need kaks maailmavaatelt nii erinevat erakonda siiski nii hästi kokku sobivad, et iga kord, kui Keskerakonna poliitikud mingi jamaga hakkama saavad, leiab peaminister Ansip, et kõik on OK?

Leian, et see koalitsiooni püsimise eest seismine teenib kokkuvõttes Reformierakonna huve. Meid on tihti kritiseeritud selle eest, et oleme ükskõik mis hinnaga ja ükskõik mis tingimustel valmis koostööks ja valmis kellega iganes koos valitsuses olema. Me pole oma eesmärke siiski maha müünud. Valitsuses olemine ja koalitsioonides püsimine on teeninud eesmärki, et oma lubadusi ellu viia.

Nüüd, kui meil on olemas pikaajaline visioon 15 aasta peale, on meil seda enam kohustus selle elluviimise eest seista. Kui vahepeal tekib olukord, kus peaksime olema opositsioonis ja kui siis, näiteks, võetaks vastu täiesti vastupidiste seisukohtade põhjal otsuseid, oleks meil nö oma joone peale tagasi saada väga raske. See on lihtsalt see hind, mida Reformierakond ja peaminister praegu maksavad.

Kui palju on teie erakonna nimekirjas naisi? Kui palju on naisi esikümnes? Üleriiklikus valimisnimekirjas?

Ma arvan, et üle kahekümne naise, ma ei tea küll täpselt. (23 naist, st 18%. HR) Esikümnes on kaks naist. Laine Jänes ja Keit Pentus. Kui arvestada, et meid, naisi, on valimisnimekirjas alla 20 protsendi, ei ole see tõesti väga kõrge. See teeb ka mulle muret ja sellepärast kutsusingi naislinnapead kokku, et kohapealseid naisi natuke julgustada. Ma arvan, et ka Reformierakonnas võiks olla rohkem naisi.

Hans H. Luik tsiteerib ajalehes Möte antiikfilosoofe, kes juba sajandeid tagasi teadsid, et suhtudes ebavõrdsetesse võrdselt, suurendame ebavõrdsust. Kas naistele, nõrgemale poolele selles mõttes, et naised on väga harva pääsenud otsustama ja võimule ning saanud ka valimisõiguse palju hiljem kui mehed, tuleks luua eelis otsustamise juurde pääsemiseks? Kas see poleks tõeline võrdsus?

Mina arvan, et ei ole. Probleem ei ole minu arvates selles, et meil sookvoote pole, vaid selles, et naised ise ei ole piisavalt altid olnud võimu ja vastutust võtma. Olen küll kokku puutunud faktiga, et naised on tublid ja töökad ja koostööks valmis, hea suhtlemisoskusega, panevad asja sisse hinge ja sära ja värvi ja emotsioone, aga kui rääkida sellest, et esinda või asu sinna ja sinna ametikohale, siis naised mõtlevad tihti, et ah, mis nüüd mina.

Ma saan sellest ka aru, sest naiste tööpäev on tihti pikem. Me läheme õhtul peale tööd koju ja meil on veel kodune majapidamine. Ma ei saa öelda, et meestel pole, meestel on ka kindlasti sada muret veel, aga tõesti ajaloos on nii välja kujunenud, et naised on võimupositsioonidelt nagu tagasi tõmbunud.
 
  Küsitles: HARDA ROOSNA Hiiu Leht 20-02-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Veeb 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Leelo, Leela, Leeli 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1137 Veebimajutus: www.eq.ee