Pühapäev, 2. oktoober Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Pilk planeerija tööpõllule  
 
   
Lauka külaseltsi majas on ruumi seltsitegevusele, päevakeskusele ja raamatukogule. Foto: Katrin Sarapuu
Tuuru keskuses korraldatud teabepäeval tutvustas Hiiu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist planeeringute alal Avo Kütt sotsiaalse infrastruktuuri (SI) planeeringut. Vestlesin Kütiga, et selgitada, kas tegu on dokumendiga bürokraatiamasina tarvis või kasvab siit tulu ka hiidlastele.

Kuna ametikeelne kohmakas sõnaühend ”sotsiaalne infrastruktuur” tähendab õigupoolest igapäevaelu korraldust, siis unustagem umbusk tühjalt kõmisevate sõnade ees ja mõelgem kaasa, et mitte tagantjärele tark olla.

Hiiu maakonna maakonnaplaneering koostati aastatel 1997-2000 ja kehtestati 2001. aastal. Kuidas seostub koostatav sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering olemasoleva maakonnaplaneeringuga ja miks seda vaja on?

Maakonnaplaneeringus käsitletakse maakonna territooriumi arengut üldiselt ja määratakse olulisemate infrastruktuuri objektide asukohad. 2003. aastal valmis vabariigi valitsuse korralduse alusel maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”.

Nüüd on siseministeeriumi juhtimisel käimas töö teise teemaplaneeringuga, milles on rõhk sotsiaalsel infrastruktuuril. Initsiatiiv on tulnud nö “kõrgemalt poolt”. Muidugi näeme ka maakonnas, kuidas viimastel aastatel on aset leidnud muudatused elanikkonna struktuuris ning see tingibki vajaduse olukord ümber hinnata – optimeerida infrastruktuur ja korrastada teenuste kättesaadavust tagav transpordisüsteem.

Mis on tehtud?

Planeeringu koostamise metoodika on välja töötatud siseministeeriumis ja seda täiendatakse pidevalt. On leitud, et kõige sobivakant ja praeguseks on koostöös valdadega kandid määratud. Kogutud on algandmed ja statistikaameti ning maavalitsuse registrite osakonna abiga on saadud ülevaade maakonna rahvastikudünaamikast.

Vallajuhtide seas viisin möödunud aasta septembris-oktoobris läbi küsitluse, kus eesmärgiks oli selgitada välja valdade rahulolu teenuste kättesaadavusega. Seega on iga valla kohta täidetud ankeet - milline on praegune seis, oodatavad ohud ja probleemid lähiaastatel, valdade ja külade jaoks positiivselt lahendatud juhtumid teenuste kättesaadavuse parandamiseks jms.

Valdade rahulolu all mõtlete ilmselt vallajuhtide hinnangut rahulolule? Kas Teie arvates arvavad samamoodi ka elanikud?

Vallajuhid tunnevad üksikasjalikult kohalikke olusid. Elanike küsitlemist ei ole plaanis, aga kui sügisel 2007 korraldatakse planeeringu avalik väljapanek, on kodanikel võimalus projektiga tutvuda ning oma arvamust avaldada ja ettepanekuid teha.

Mida planeerijad peavad silmas, kui räägivad “tasakaalustatud ruumilisest arengust”, “inimeste põhivajaduste rahuldamisest”, “sotsiaalsest turvatundest”?

Jätan selle kommenteerimata. Koostatavas SI teemaplaneeringus analüüsitakse olukorda järgmiste teenuseliikide lõikes: lasteaiad, alg- ja põhikoolid ning gümnaasiumid, perearstid, apteegid, päevakeskused, raamatukogud, seltsimajad, rahvamajad, spordiplatsid, staadionid, võimlad, kauplused, postkontorid, pangakontorid, bussipeatused. Transpordikorraldust käsitletakse kui vahendit teenuste kättesaadavuse tagamisel.

Kuidas on plaanis kogutud andmete alusel jõuda järeldusteni, milline peaks olema sotsiaalne infrastruktuur Hiiumaal aastaks 2011?

Vallajuhtide küsitluse põhjal on ministeeriumis välja töötatud ühtsed kriteeriumid, mille alusel saame hinnata teenuste taset ning tuua välja, kus on problemaatilised kandid. Hiiumaal näitas vallajuhtide küsitlus, et üldiselt ollakse ankeedis nimetatud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega rahul ja suuri erinevusi valdade vahel selles osas ei ole. Kuid samade teenuste jätkuv pakkumine tulevikus on majanduslikel kaalutlustel murettekitav.

SI teemaplaneeringuga määratleb maavalitsus teenusevajadused ja see on analüütiliseks toeks omavalitsustele ning erainvestoritele arendus- ja investeerimisotsuste tegemisel.

Kuidas on juhtunud, et kuigi järjest suureneb vanemate inimeste osakaal elanikkonna hulgas ja pikad hooldekodujärjekorrad räägivad selget keelt, puuduvad hooldekodud SI teemaplaneeringus käsitletavate teenuste loetelus?

Nii see on, et metoodika ei näe ette hooldekodude analüüsi. Ka näiteks päästeteenistus on teema, mida nimetatud loetelus ei ole, kuid mille vallajuhid olulisena esile tõid.

Keda näete SI teemaplaneeringu huvitatud osapooltena?

Arvan, et huvitatud on omavalitsused ja aktiivsed kodanikud. Omavalitsused on osalenud planeeringu koostamisel ning see on eelduseks, et teemaplaneering hakkab reaalselt suunama sotsiaalse infrastruktuuri arengut maakonnas.

Elanike huvi on olnud vähene. Inimesed lihtsalt langetavad oma subjektiivse otsuse ise või oma pere ringis ja teevad valiku, kas jääda oma senisesse elukohta või siirduda mujale. Küsimus ongi selles, kuidas omavalitsused ja riik tahavad ja saavad inimest toetada.
 
  KATI KUKK Hiiu Leht 20-02-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Veeb 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Leelo, Leela, Leeli 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1152 Veebimajutus: www.eq.ee