Pühapäev, 27. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Hiiu Lehe intervjuu: Malle Kobin (9)  
 
   
Malle Kobin kandideerib riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas. Foto: Harda Roosna
Keskerakonna kandidaat tänavustel riigikogu valimistel Malle Kobin nimetab enda heaks iseloomuomaduseks ausust. “Olen elus valetanud vaid korra. Oma emale ja siis ka vaid sellepärast, et üht sündmust natuke ilustada.”

Miks kuulute just Keskerakonda?

Miks ma sattusin 1998. aastal Keskerakonda? Hulk aega tagasi tegin ma Hiiumaal Pesamuna beebipakkide projekti. Selle paki saamiseks olid teatud tingimused - et last ootav ema peab olema end arvele võtnud, korralikult arsti juures käima jne, et tulevane beebi oleks täisväärtuslik ja terve. Lugesin tol ajal vabariiklikust ajalehest ühe erakonna platvormist täpselt neidsamu asju, mis olid minu projekti sisse kirjutatud. Ja siis ma mõtlesin, kui kummaline, seal kusagil mõtlevad inimesed samamoodi nagu mina mõtlen siin.

See oli Keskerakonna platvorm ja Siiri Oviir sellele ajaleheartiklile alla kirjutanud. Siis sattusin ühele kokkusaamisele, kus riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed käisid Hiiumaal ning seal oli ka Anti Liiv. Kuna Anti Liiv on saarlane ja mina olen ka saarlane ning meie pered on omavahel juba kaua tuttavad, oligi Anti Liiv see, kes mind veenis erakonda astuma.

Olete olnud pikka aega tegev kohaliku omavalitsuse poliitikuna. Miks otsustasite, et nüüd on käes aeg minna riigikokku?

Sellepärast, et riigikogu on liiga maskuliinne, meeste osakaal on hästi suur. Mehed, nagu teada, teevad alati majanduslikult väga konkreetseid otsuseid ja mõtlevad rohkem materiaalselt. Nendel töötab aju, aga naistel käib aju töö ka läbi südame. See tähendab, et naised on pehmemad, alalhoidlikumad ega jookse nö peaga vastu seina, vaid ikka kaalutlevad, mõtlevad. Ma ei mõista hukka meeste ratsionaalset ega ülista naiste emotsionaalset mõttelaadi, aga ma arvan, et riigikogus peaks olema naiste-meeste suhe natuke rohkem tasakaalus. Olen täiesti kindel, et riigikogus on naisi liiga vähe.

Oma osa on ka sellel, et olen sotsiaaltöötaja, teen tööd rohujuure tasandil ja inimene on olnud minu töö objekt. Ma näen, et sellest on vähe abi, kui me hõikame välja: rehabilitatsioonitoetuseks on nii palju raha ja tolleks teiseks toetuseks naa palju. Tean ka, et toetuste taotlemise mehhanism on piisavalt keeruline ja kõik inimesed ei saa neid toetusi kätte. Kas on pealiskaudne teenindaja või ükskõikne ametnik, aga puudega inimene on õrn – ta saab kohe haiget. Tulenevalt just oma elukutsest ja ka sellest, et olen naine, tahaksin natuke paremat tasakaalustatust. Laev läheb ju ka kreeni kui last on viltu. Last peab olema otse. Sellepärast ma mõtlen, et - äkki õnnestub.

Mis on Eesti probleemid, mida poliitikuna tahaksite lahendada?

Esimene asi, mis lausa lõikab, on kasuperendus. Olen ise olnud kasupereks pikki aastaid ja olen kasuperede koolitaja Hiiumaal. Leian, et kasuperendus ei ole Eestis süsteemi viidud. Probleeme on ka lastekaitse ja puuetega inimestega, sotsiaalpoliitika ja sotsiaalse turvalisusega. Miks muidu läksid puudega inimesed Toompeale piketeerima? Lubadusi ei täidetud. Kui ikka puudetoetus seisab viis aastat ühe koha peal, siis elektri hind ei seisa sama koha peal, ükski hind ei seisa viis aastat samal kohal.

Vabariigi tasandil poliitikat ma võib olla niivõrd ei tunne, aga kui loen, et riigieelarvesse oli ülelaekumine nii mitu miljardit lisakrooni, siis ma olen mõelnud, et miks seda ei kasutata valdkondades, kus on raha tarvis? Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, näiteks. Kas pension peaks tagama täisväärtusliku ja rahuliku vanaduse? Elu on inimesele üks kord antud ja eakas inimene ei saa alustada oma elu uuesti - et oi! Ma elasin valel ajal! Inimene on eluaeg rüganud tööd teha ja tema pension on 3000 krooni. Mis selle eest saab? Sisuliselt pole see elu, vaid vegeteerimine.

Missugused on teie meelest Hiiumaa põhilised probleemid ja kuidas teie erakond võimule tulles kavatseb neid lahendada?

Iga hiidlane tunnetab selle ära, et suvel peab ta rohkem raha maksma, et koju saada. See on minu arvates täiesti vale. Ka nädalalõppude praamipileti hinna erinevus sunnib mind hoolega vaatama, mis kellast ma üle mere lähen, et maksta vähem. Saarel elamise peaks tegelikult kinni maksma riik, mitte inimene ise. Maanteepikenduse põhimõte peaks kehtima praamipiletite hindade puhul. Maanteepikendus on minu arvates see, et sõidaksin koju selle hinnaga, mis ma kulutan bensiinile oma autoga mööda maanteed sõitmiseks. Sama raha eest peaksin ma saama ka Tallinnast koju sõita.

On tehtud arvutusi, et kui sellist põhimõtet rakendada, peavad sõiduautod hakkama üleveo eest rohkem maksma kui praegu. Kui need arvutused on tehtud, siis mind huvitab, kuidas meil viinamarjad maksavad poole rohkem kui Haapsalus? Nii puuvili, kui jalanõud - kas need tuuakse ükshaaval üle mere, et meie hinnad nii kõrged on?

Elu saarel on kallis, kuid riik peaks selle kompenseerima ja elu saarel peaks olema samaväärne eluga mandril. Töökohad, näiteks haigekassa on Pärnus. Miks? Miks ei võiks inimene seda teenust kätte saada kohapeal? Kasvõi üks teenindaja võiks Hiiumaal olla. Pensioniamet läks Hiiumaalt ära, teeninduspunkt jäi. Ma ei ole spetsialist, et öelda, kas see on riigile kasulik või mitte, aga kahjulik on see Hiiumaale sellepärast, et spetsialistid lähevad ju ka ära.

Me oleme oma erakonnas arutanud, et vaevalt töökohti õnnestub tagasi tuua, aga töö, mida saab Hiiumaal teha, on internetipõhine töö. Näiteks statistika, mis on puhtalt arvutitöötlus. Kõik see, mida on võimalik kaugtöö korras teha. Neile kahele haigekassa spetsialistile, kes Hiiumaa büroo likvideerimisel jäid tööta, oleks tulnud kohe pakkuda mingit arvuti baasil tehtavat tööd, näiteks andmetöötlust. Hiiumaalt ei tohiks riigi töökohti mitte mingil juhul ära viia.

Kas Keskerakond lubab liita maakonnad neljaks regiooniks?

Ei ole mina veel sellest kuulnud midagi. Ma pole olnud sellises koosluses, kus räägitaks maakondade regionaalsest printsiibist.

Kas selle kohta pole midagi kirjas Keskerakonna valimisprogrammis?

Peab täpselt järgi vaatama. (Lehitseb valimisprogrammi ja loeb valimisloosungeid.) Kogu Eesti peab elama! Võim kodukohta! Igatahes seda ma tean, et valdade liitmise kohta Hiiumaal ei ole Keskerakond võtnud konkreetset seisukohta. Võin rääkida ainult isiklikest seisukohtadest. Ma arvan, et Hiiumaal peaks olema üks vald, aga Hiiu maakonna kaotamist ei lubaks ma mitte mingil juhul. Maakonna funktsioonid - see on riik kohapeal. Veel mõni aeg tagasi arvasin ma, et peaks olema viis omavalitsust. Minu meelemuutuse põhjuseks on see, kuidas asju, näiteks ehitushankeid ja -pakkumisi, tehakse nii, nagu neid teps mitte ei tohiks teha.

Arvan, et mõnedes omavalitsustes on mõned inimesed jäänud liiga kauaks paigale. Kui meil on üks vald, siis meil on ühed ja samad spetsialistid ja pole erinevates valdades erinevate mõtetega inimesi. On üks vald ja üks kompetentne spetsialist, insener või ehitusosakonna juhataja, kes teeb kõiki neid asju igal pool ühtemoodi. Võibolla see on vale arvamus. Ma ei tea.

Kuidas Keskerakonnal riigikogu valimistel läheb?

Arvan, et Keskerakond pääseb valitsusse. Ma julgen kandideerida sellepärast, et need seitse konkreetset lubadust, mis meie poolt on välja käidud, saavad täidetud. Lubaduste täitmine sõltub palju ka koalitsioonilepingust ja ma ei arva, et Keskerakond üksi valitsuse moodustab. Muuseas, mulle meeldib, kui Kesk- ja Reformierakond suudavad koos koalitsiooni luua. Kui selline koalitsioon püsiks neli aastat, siis see näitaks, et Eesti on arenguvõimeline.

Kui mõlemad erakonnad peavad oma teatud asjadest loobuma ja kokku leppima, siis teevad nad tööd Eesti nimel. Kui nad ei suuda kokku leppida, on nad liiga oma isikliku mätta otsas kinni ja mängus on kellegi personaalsed või erakonna huvid ainult oma platvormi läbi viia. Kuid riigi rahakott ei võimalda kaht programmi üheaegselt ellu viia. Tuleb kummastki võtta osa ja minu arust näitab koostöö alati arengut. Ja veel peab olema kogu aeg poliitiliselt ergas, ei saa jääda tukkuma, sest Reform ja Kesk erinevad nii palju, et kumbki pool peab kogu aeg teadma, mida ta partner teeb.

Keskerakondlased on saanud palju kriitikat Kalevi maja rentimise pärast politsei tarbeks, Elmar Sepa korteriskandaalide, Savisaare majaostu salajase rahastaja jms pärast. Ka Hiiumaal räägitakse riigihankest, mis tehti nii lühikese tähtajaga, et ükski kohalik ehitusfirma ei julgenud pakkuda. Siis tuli keegi mandri ehitusfirma ja leiti juurde nii aega kui raha. Kuidas teie hindate Keskerakonna rahaasju?

Väga keeruline küsimus minu jaoks. Kui ma eelmise riigikogu aegu küsisin ühelt poliitikult sarnase probleemi kohta, sain ma väga “ilusa” poliitilise vastuse: “Pealinna poliitilised tõmbetuuled ja allhoovused sageli perifeeriasse ei jõuagi.” See võis tähendada seda, et kaugematesse Eesti nurkadesse info ei jõuagi kohale ja ilmselt ei peagi jõudma. Ma loen sellistest asjadest ajalehest ja olen millegipärast seisukohal, et see ei ole ainuüksi Keskerakonna probleem. Näiteks 10 miljonit dollarit läks meil nö vasakule ja kohus mõistis teatud härrasmehe õigeks. Samal ajal oli seesama härrasmees Eesti Panga president. Mina tavalise maksumaksjana võin küsida, mille eest siis üldse vastutab Eesti Panga president?

Kas see tähendab, et kui kõik patustavad, siis võib niisuguse käitumisviisiga leppida?

Sellega ei tohiks leppida, kui tegemist on rahva rahaga. Kui tegemist on isikliku rahaga, siis on iseasi. Ma ei arva, et ainult Keskerakond niisuguseid asju teeb, aga maksumaksjana ja võib olla ka tulevase kõrgpoliitikuna, kui mul õnnestub riigikokku saada, ütlen, et ma olen ihult ja hingelt sotsiaaltöötaja ja kui ma näen, et tehakse selliseid tehinguid ja riigi raha läheb nö vasakule, siis see tekitab nördimuse ja jõuetuse tunde.

Kui palju on teie erakonna valimisnimekirjas naisi? Kui palju on naisi esikümnes?

Ma ei tea. (Keskerakonna valimisnimekirjas on 22% naisi. HR) Esikümnes on vist kaks naist. Vilja Savisaar on kindlasti ja Evelyn Sepp on ka eesotsas, aga kas just esikümnes? (Tegelikult neli: 2. Kadri Must; 4. Mailis Reps; 6. Vilja Savisaar; 9. Olga Sõtnik. HR) Kui vaadata naiste positsioone valimisnimekirjas, siis arvan, et meie erakonnas naisi ei väärtustata piisavalt, aga samas jagatakse tunnustust naispoliitikutele, kui nad on midagi saavutanud.

On teil sõnum oma Hiiumaa valijale?

Ma sooviksin, et hiidlased valiksid mind sellepärast, et olen Hiiumaal elanud suure osa oma elust. Olin 25-26 kui siia tulin ja nüüdseks pool elust elanud Saaremaal, pool Hiiumaal. Olen Hiiumaal kasvatanud oma viis last. Olen terve oma elu elanud saartel ja tunnen saarte hõngu ja saarelisust. Olen töötanud inimestega ning ma pole pidanud tegema kuskilt kõrgelt otsuseid, mis puudutavad konkreetseid inimgruppe.

Olen tihti näinud, et need otsused on valed. Mul on elukogemus ja ülevaade kõigist sotsiaaltöö sihtgruppidest, välja arvatud pensionärid. Olen 1994. aastast kirjutanud projekte ja nendega Hiiumaale toonud läbi Hiiumaa lastefondi 1,7 miljonit krooni ning läbi Puuetega inimeste koja üle 5 miljoni krooni. Eelmisel aastal sain riigi lisaeelarvest raha, et osta Hiiumaa Puuetega inimeste kojale MTÜ Lootus kuuluv maja.

Ma julgen kandideerida. Ja seda teavad kõik, et ma olen sõnakas, julgen küsida ka nn rumalaid küsimusi ja mulle meeldib küsida nn vastikuid küsimusi. Ka nende eelmainitud tehingute kohta. Mul on selg sirge, küüru pole veel kasvanud ja alandlikkust pole tulnud.

Olen olnud vaid Keskerakonna liige ja see erakond on mind siin Hiiu saare peal hästi kohelnud. Mulle pole nö pähe istutud ja minu tahtmist pole suunatud nii, et oleksin pidanud sellest loobuma. Ma olen saanud olla mina ise. Kui me saame meie platvormis lubatud asjad tehtud, siis ma olen täiesti õiges kohas. Mul on üks hea omadus veel – ma olen aus.
 
  Küsitles: HARDA ROOSNA Hiiu Leht 16-02-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Veeb 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Asta, Astra, Astrid 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3067 Veebimajutus: www.eq.ee