Reede, 12. august Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Politseiniku elukutse - hea valik (5)  
 
   
Hiiumaa politseinikud korraldasid mullu lastele toreda liiklusviktoriini. Foto: Harda Roosna
Sisekaitseakadeemia vastuvõtt toimub 19. veebruarist kuni 01. märtsini 2007. Politsei ridadesse on oodatud kõik julged ja teotahtelised inimesed, kel on soov anda oma panus inimeste elu rahulikumaks ja stabiilsemaks muutmisele. Meie endi käes on meie riigi turvalisuse võtmed.

Politsei elukutse on üks nendest, mis on olnud ja on vajalik iga riigikorra ajal. Politseid võib armastada või vihata, kuid see on hädavajalik riigistruktuur ja sellega tuleb arvestada. Politsei viib ellu riigi siseturvalisuse poliitikat lähtudes seadusandlusest ja väljakujunenud headest tavadest.

Kindlasti tekib kohe küsimus, millised need head tavad on ja milleks neid vaja. Head tavad on käitumisnormid, mis kujunenud välja aegade jooksul ja mida ühiskond on heaks kiitnud, kuid ei ole otseselt ühegi seadusandliku aktiga fikseeritud.

Lihtne näide. Üheksakümnendate aastate alguses loodi Tallinnas politsei struktuuriüksus, mida nimetati Politseireserviks. Hiljem kasvas sellest välja keskkriminaalpolitsei juurde kuuluv eriüksus, mida rahvas tunneb ka K-Komando nime all.

Iga algus on raske

Meie politsei oli noor, Eesti riik oli noor ja tollal toimus pidev vägikaikavedu politsei ja grupeeringute vahel, kes püüdsid end kehtestada seadusest väljaspool.

Tuligi siis ühel päeval Politseireservi komissari juurde ärimees, kes kurtis, et teda ähvardatakse ja püütakse raha välja pressida. Sisuliselt oli see õige, kuid asja uurides selgus muudki. Lugupeetud ärimees ostis eakalt inimeselt maja, makstes pool raha ette ja lubades pool tasuda peale tehingu notari juures vormistamist. Tehing leidis aset, aga ärimees keeldus teise poole summa maksmisest väitega, et tema antud lubadust ei ole kuskil kirjas ja ega ta enam nii hästi ka ei mäleta, kas ta üldse midagi lubas.

Maja müünud vanainimesel oli poeg, mitte just kõige seadusekuulekam kodanik. Too otsis ostja üles ja soovitas tungivalt võlg ära maksta. Ärimees oli seisukohal, et tema ei maksa, kuna kuskil kirjas ei ole, et ta seda tegema peaks. Olgu müüja õnnelik, et üldse raha sai. Sellegagi saab tükk aega elatud ja kindlasti paremini, kui ilma. Seepeale järgneski ähvardus. Petetu poeg küsis: kus seisab kirjas, et ärimees peab kahel jalal kõndima, piisab ühest küll. Ikka parem üks, kui kaks murtud jalga.

Millega lugu lõppes, ei olegi antud kontekstis oluline, kuid siit tuleb välja, mis on hea tava ja käitumisnorm. Hea tava on täita kõik lubadused, mis oled andnud. Ja selge on ka see, et kahel jalal on siiski meeldivam liikuda, olenemata, kas see seisab kuskil käitumisnormina kirjas või mitte. Kindlasti ei saa heaks kiita teise inimese ähvardamist.

Käitumisnormi kohaselt oleks too noormees pidanud pöörduma õiguskaitseorganite poole, mitte asuma ise suhteid klaarima. Politsei ülesandeks ongi hea seista selle eest, et inimesed täidaksid seadusi ja kõnniks ikka kahel jalal, hoolimata sellest, kas see seisab kuskil kirjas või mitte.

Politseinik on rohkem kui elukutse

Paratamatult jätab see elukutse jälje politseinikuna töötava inimese kõikidesse tegemistesse, viibib ta siis parasjagu tööl või mitte. Tihti võib ajakirjanduses lugeda juhtumitest, kus politseinik on seaduserikkuja kinni pidanud teenistusest vabal ajal. Kui tegu on ühiskondlikult taunitav, näiteks vargus, peksmine, autoärandamine, siis on tegemist politseiniku professionaalse lähenemisega.

Kui turvavöö lahtijätmise, valesse kohta parkimise või prügi maha loopimisega, siis nimetab teo toime pannud inimene politseiniku sekkumist tihti “nina teiste asjadesse toppimiseks”. Tegelikult on politseinik mõlemal juhul käitunud õigesti, juhtides väärteo toime pannud isiku tähelepanu ühiskondlikult mitteaktsepteeritud tegevusele.

Politsei elukutse prestii˛ sõltub igast politseinikust. Politseinikke koolitab Eesti riigis Sisekaitseakadeemia, mis on ühtlasi ainuke riigi- ja omavalitsuse ametnike ettevalmistamisele spetsialiseerunud õppeasutus.

---

Sisekaitseakadeemia rektor Priit Männik, miks õppida politseinikuks?

Sisekaitseakadeemia on eripärane kool kogu Euroopas. Ei ole praktiliselt mitte ühtegi teist taolist kooli Euroopa Liidus, kus saab ühe ja sama katuse all õppida nii politseinikuks, piirivalvuriks, päästjaks, tolliametnikuks, vanglaametnikuks, kui ka kohaliku omavalitsuse ametnikuks. Kõigil neil erialadel on võimalik omandada rakenduslik kõrgharidus, mis annab hea aluse elukestvaks õppeks, võimaldades jätkata magistriõpet ükskõik millises kõrgkoolis nii Eestis kui välismaal.

Suure tõenäosusega on edaspidi kooliastujatel võimalik omandada magistrikraad juba ka sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistri erialal. Oma magistriõppevajaduse on tinginud asjaolu, et meie kooli on koondunud ühiskompetents kogu sisejulgeoleku valdkonna osas. Sisekaitseakadeemias on hariduse omandamine ka piisavalt paindlik. Politseierialal on võimalik kahe aasta jooksul omandada ka ainult kutsekeskharidus ja seejärel asuda kohe politseisse tööle.

Kutsehariduse omandamine toimub Paikusel. Peale kutse omandamist on siis võimalik jätkata kõrghariduse omandamist nii statsionaarselt kui ka kaugõppes, vastavalt üliõpilase soovile, võimalusele ja vajadusele. Politseierialal on õppur täielikult riigi ülalpidamisel, vajadusel on kindlustatud ka ühiselamu ning lisaks makstakse veel ka 1500 kuni 2000 kroonist taskuraha stipendiumi näol.

Kogu õppeprotsess on loominguliselt vahelduv. Teoreetilis- praktilisele õppusele koolis järgneb vahetult osalemine praktiliste tööülesannete täitmisel tulevases töökohas. Kuna igaühel on võimalik ennast töökohal edukalt tulevasele tööandjale näidata, pole seni mitte ühelgi kadetil olnud raskusi peale kooli lõpetamist töökoha leidmisel. Koolis on loodud võimalused kooliväliseks tegevuseks, toetatakse sportlasi. Akadeemia üliõpilaste hulgast on sirgunud nii maailma kui Euroopa mastaabis tuntud tegijaid.

Sisekaitseakadeemia ei ole mõeldud ainult vastsele kesk- koolilõpetanule. Ka neil, kellel gümnaasium juba ammu seljataga, soovitame kooliga lähemalt kontakteeruda, sest uue ja vajaliku eriala omandamine on võimalik ka siis, kui eluaastaid rohkem kui 18.

Vähetähtis ei ole ka see, et juba sel aastal on riik eraldanud raha politseinike palgatõusuks ja kinnitatud eelarve tagab palgataseme konkurentsivõimelisuse võrreldes teiste riigiametnikega. Selleks ajaks, kui sel aastal kooli astuja saab kätte lõputunnistuse, peaks ka palgaprobleem olema täieliku lahenduse leidnud.
 
  ERIK TEDER, vanemkomissar, Lääne PP Kärdla politseijaoskond Hiiu Leht 13-02-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Veeb 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Klaara, Klaarika 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2381 Veebimajutus: www.eq.ee