Neljapäev, 1. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Saaremaalt võidi avastada jälg allatulistatud Rootsi lenduritest (2)  
  Läänemere kohal 1952. aastal alla tulistatud Rootsi luurelennuki meeskonna saatusesse võib selgust tuua Leisi valla mees Udo Kuusk, kelle mälu järgi matsid Vene mereväelased samal aastal metsa alla tundmatu.

“Imelikuks muudab asja see, et Metsküla kalmistu asus vaid kilomeetri kaugusel, kuid Vene sõjaväelased eelistasid matta tundmatu Asuka küla taha kasemetsa alla,” meenutab tollal 10-aastane olnud Leisi valla Asuka küla mees Udo Kuusk (65). “Mind hämmastas seegi, et haud kaevati maanteest vaid 100 meetri kaugusele.”

Matmisaeg klapib lennukihukuga

Udo Kuuse sõnul ei julge ta pead anda, kuid matmine toimus ilmselt 1952. aastal. “Kas septembri või maikuu paiku, täpselt ei mäleta, aga mul oli siis parajasti kooliaasta lõpp või algus.”

Udo Kuuse majapidamine paikneb Saaremaa põhjarannikul Leisis, umbes kilomeetri kaugusel merest. Just see on üks põhipaikadest, kust 55 aastat tagasi juunikuus allatulistatud lendurite kohta infot koguv Rootsi suursaatkond loodab leida jälgi neljast kadunud rootslasest.

Udo Kuuse sõnul ei õnnestunud toona teada saada, kelle Vene mereväelased maha matsid, isegi mitte seda, kas mehe või naise.

Hauarist pandi kase latva

“Puust hauaristi tõmbasid nad kase otsa. Algul painutati kase latv trossidega alla, kinnitati rist ja siis lasti latv üles, nii et rist jäi maapinnast 5–6 meetri kõrgusele,” meenutab Kuusk. Seetõttu ei oska ta öelda, kas ristil oli ka maetu nimi. Paari aastaga lagunes rist ära ning tänaseks pole ka hauast jäänud enam ühtegi äratuntavat märki.

“Samas ei saa välistada, et tegu oli sõjaväelaste oma seltsimehega, kelle nad maha matsid. Need mereväelased olid lihtsalt läbisõidul ning viibisid meie kandis vaid paar-kolm päeva,” osutab Udo Kuusk. Samas ta lisab, et piirkonnas regulaarselt baseerunud sõjaväelased matsid alati õnnetustes hukka saanud kaaslased või merest leitud surnukehad Metsküla kalmistule.

Veebruari algul saatis Saare maavalitsus Rootsi suursaatkonna palvel neljale Saaremaa vallavalitsusele palve otsida jälgi 1952. aastal Läänemere kohal alla tulistatud Rootsi luurelennuki meeskonnast.

Leisi, Mustjala, Lümanda ja Kihelkonna vallavalitsusest olid eilseks maavalitsuse kirja kätte saanud viimased kaks. Samas pole ühessegi valda seni laekunud elanikelt vihjeid kadunud Rootsi lendurite kohta.

Rootslased leidsid allatulistatud lennuki vraki oma vetest Gotska saare lähedalt 2003. aastal ning tõstsid selle järgmisel suvel pinnale. Vrakist leiti vaid neli surnukeha. Ülejäänud nelja mehe saatus on tänini teadmata.

Rootsi spetsialistid on välja arvutanud, et juhul, kui keegi allakukkunud lennukist kas elusalt või surnult pääses, võis ta tollaste tuulte ja merehoovuste suunda arvestades triivida Hiiumaa lääne- või Saaremaa põhjarannikule.

Lennuk tegeles luurega

Eesti riigiarhiivis ei ole 1952. aasta juunis Läänemere kohal alla tulistatud luurelennuki kohta mingisuguseid andmeid, sest KGB arhiividest on riigiarhiivis säilitamisel vaid väike osa. Sealt ja EKP Keskkomitee istungite päevakordadest rootslaste kohta midagi leida ei õnnestunud.

1952. aasta 13. juunil tulistas Nõukogude õhukaitsevägede reaktiivhävitaja MiG-15 Läänemere neutraalvete kohal alla Rootsi Douglas DC-3 tüüpi sideluurelennuki, mille pardal oli kaheksa meest.

Ametlikult olid rootslased õppelennul, tegelikult luuras lennuk aga Baltimaades Nõukogude baaside ja radarijaamade järele ning kuulas pealt ja tõlkis venelaste raadiosidet.

Lennukis oli USA-lt saadud moodne raadiotehnika ning Rootsi jagas infot Ühendriikide ja Suurbritanniaga.

Rootsi suursaadik Dag Hartelius on Postimehele öelnud: “Võimalus, et keegi nendest elusalt pääses, on väike, kuid me ei saa välistada võimalust, et kohalikud elanikud võisid randa triivinud surnukehad maha matta või ellu jäänud rootslasi koguni Nõukogude võimude eest varjata.”

Seetõttu pöörduski suursaadik hiljuti hiidlaste ja saarlaste poole, kellel võib olla andmeid 1952. aasta suvel Läänemere kohal alla tulistatud Rootsi luurelennuki meeskonna kohta. Suursaadiku hinnangul oleks arhiividest leitav info kõige olulisem hukkunud rootslaste lähedastele.

Teateid kadunud lendurite kohta pole laekunud ka Hiiumaalt.
 
  Oliver Rand Meie Maa 12-02-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Veeb 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Oskar, Osmar, Oss 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3016 Veebimajutus: www.eq.ee