|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Töötajate lahkumine ei mõju politsei tööle
(15)
|
|
|
|
Kuigi politseinike arv Saare maakonnas väheneb, suudab kohalik politsei politseijuhtide hinnangul pakkuda elanikele järjest paremat teenust.
Möödunud aastal lahkus töölt kuus Saare politseinikku, neist enamik madala palga tõttu, kaks jäid pensionile. Praegu töötab Kuressaare politseijaoskonnas 40 politseinikku, 2004. aastal oli neid üheksa võrra rohkem.
Jaoskonna komissar Aare Allik ütles eile eelmise aasta töötulemusi tutvustades, et kuigi politseinike arv aasta-aastalt väheneb, suudab politsei elanikele pakkuda järjest paremat teenust. Seda öeldes tugines ta kuritegude avastamise arvu kasvule.
Kui 2005. aastal avastas politsei 425-st registreeritud kuriteost 253, siis mullu suutis politsei 466-st registreeritud kuriteost avastada 276. Seega avastatakse maakonnas iga teine kuritegu. Politsei andis möödunud aastal prokuratuuri kaudu kohtu alla 241 kurjategijat, 18 rohkem kui aasta varem.
Politseinikud peavad toime tulema
Lääne politseiprefekti Priit Suve sõnul võiks politseinikke alati rohkem olla. “Nad ei suuda küll tagada turvalisust ligi 40 000 saarlasele, kuid teavad, kuidas kaasata selle jaoks abijõude. Tegemist on grupi ekspertidega, kes tunnevad oma tööd,” ütles Suve.
Suve hinnangul tõusis Lääne regiooni politseinike palk keskmiselt 2400 krooni. Alates 1. märtsist rakendatakse politseis uut karjäärisüsteemi, mis annab võimaluse viia politseinik töötatud aastate alusel üle kõrgemale ametiastmele, kuni vanemkomissarini välja. Kui siiani kaasnes ametikoha tõusuga ka vastutuse suurenemine, siis uue karjäärimudeli järgi saab politseinik jätkata sama töö tegemist.
Oma statistiliste näitajaga asub Saare maakond Lääne politseiprefektuuri regioonidest turvalisuse poolest 13,3 kuriteoga 1000 elaniku kohta Hiiumaa järel teisel kohal. Politsei registreeris möödunud aastal maakonnas 466 kuritegu, mis on 40 kuriteo võrra rohkem kui 2005. aastal.
Kuriteoliikidest suurenes nii isikuvastaste kui ka varavastaste kuritegude arv. Mullu registreeriti Saare maakonnas 33 isikuvastast kuritegu, 2005. aastal oli see näitaja 26.
Tapmisi pandi möödunud aastal toime kaks. Aasta varem tapmisi polnud. Kui 2005. aastal metallivargusi ei registreeritud, siis mullu pandi toime 18 taolist kuritegu. Politsei põhjendas kasvu metalli hinna tõusuga.
Ka jalgrataste vastu on vargad hakanud suuremat huvi tundma. Neid registreeris politsei 11, tunamullu aga mitte ühtegi. Kuriteoliikidest vähenesid möödunud aastal vargused eluruumidest 12 ja sõidukitest viie fakti võrra. Kurjategijad tekitasid Saare maakonnas kokku 5,6 miljoni krooni suuruse kahju. Sinna kanti jääb ka väärteokorras määratud trahvide summa – 5,8 miljonit krooni.
Tüüpiline liiklusõnnetus juhtub laupäeval
2006. aastal juhtus Saare maakonna teedel 146 liiklusõnnetust, neist 82-s said inimesed vigastada. 11 juhul oli juht purjus. Liiklusõnnetuste läbi hukkus üheksa (2005. aastal neli) ja sai vigastada 111 (2005. aastal 98) inimest.
Komissar Aare Alliku sõnul võib statistiliste näitajate alusel öelda, et tüüpiline liiklusõnnetus juhtub nädalalõpul, tavaliselt laupäeval kella 16–18 vahel ja üldjuhul Kuressaare linnas. Enamiku liiklusõnnetuste puhul on sõidutee täiesti korras, sile ja kuiv ning ilm selge.
Sõiduk, mille roolis on kaine juht, põrkab tüüpilises liiklusõnnetuses küljelt kokku teise sõidukiga või sõidab lihtsalt teelt välja, mille tulemusena saab juht ise või kaassõitjad vigastada.
Roolijoodikutega liiklusõnnetuste puhul lõpeb iga teine vigastustega. Sellised liiklusõnnetused juhtuvad üldjuhul väljaspool asulat õhtul või öösel.
Politsei kõrvaldas eelmisel aastal vähemalt teistkordselt purjuspäi autojuhtimiselt 75 roolijoodikut (2005. aastal 52) ja võttis juhtimisõiguse ära 37 juhil.
|
|
|
 |
|
|
Ahto Jakson Meie Maa 07-02-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Harald, Herald, Harri, Harro | | |
|