|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Valitsus teeb püsiühenduse otsuse järgmisel aastal
(1)
|
|
|
|
Kolmapäeval ja neljapäeval korraldas maanteeamet mandri ja Muhumaa vahelise püsiühenduse avaliku arutelu Virtsus ja Muhus, kus huvilisi osales vastavalt 17 ja 19 inimest. Täna on kolmas arutelu Tallinnas maanteeameti majas.
Maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap tuletas Muhus Hellamaa külakeskuses peetud arutelul meelde, et püsiühenduse loomise võimaluste väljaselgitamiseks moodustati kümme aastat tagasi Saare maavalitsuse initsiatiivil komisjon.
Alles on jäänud kaks trassivarianti
Sellest ajast edasi on jõutud arusaamisele, et püsiühenduse rajamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. Enne lõplikku otsustamist on aga vaja täiendavalt uurida keskkonnamõju ja sotsiaalmajanduslikke aspekte.
Tänaseks on viiest trassivariandist alles jäänud kaks, millest ühele võib rajada nii silla kui tunneli. Virtsus peetud arutelul polnud sealsed elanikud selle trassivariandi poolt, mis kulgeb paralleelselt praamiteega.
See pidavat Virtsust liialt kõrvalt mööda minema, autod enam poodide ja kohvikute juures ei peatu ja küla ettevõtjatele jääb tuluteenimise võimalus väiksemaks. Silla või tunneli variant läbi Viirelaiu läbib Virtsu küla terves pikkuses.
“Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ koostamise ekspertgrupi liige Aide Kaare selgitas, et kõiki ettepanekuid nad arvestavad ja neid tehti Muhus mitmeid.
Pikka aega praamikaptenina sõitnud nüüdne muhulane Väino Tammisaar palus arvesse võtta, et kuna autode arvu kasv jätkub endise hooga, tuleks praamiliikluse jätkumise variandi puhul arvestada, et laevade arvu kasvuga jääb kaks sadamat väheks, seega püsiühendus oleks loogilisem.
Temale oponeeris teine muhulane Reimo Saarkoppel, kes palus kava koostajatel hoopis rohkem keskenduda praamiliiklusele, sest tammi rajamisel võib Suur väin sarnaselt Väikese väinaga ükskord kinni kasvada.
Riigikogu liige Imre Sooäär avaldas Hellamaa külakeskuses taas pettumust, et Eesti riigi transpordi arengukavas pole püsiühendusega arvestatud. “Kuna sadamate korrastamiseks on sadu miljoneid kroone ette nähtud, on see kindel märk, et püsiühendust niipea ei tule,” arvas Sooäär.
2016 võib esimene auto üle silla sõita
Konsap rahustas Sooääre maha, väites, et laevaliikluse jätkumisel oleks 2020. aastaks Kuivastu–Virtsu liinile vaja juurde tuua neli Regula-tüüpi laeva. Samas on püsiühenduse puhul ettevalmistusaeg pikk, nagu näitab muu maailma kogemus ja ehituse aeg 3-4 aastat.
Kava ja keskkonnamõju strateegilist hindamise (KSH) koostamine-läbiviimine kestab järgmise aasta juulikuuni ja 2008. aasta septembrikuus peab vabariigi valitsus kava kinnitama. Siis on selge, kas tuleb püsiühendus või jätkatakse praamidega.
Urmas Konsapi arvates sõidab esimene auto üle suure väina silla 2016. aastal.
|
|
|
 |
|
|
Veljo Kuivjõgi, Hellamaa–Kuressaare Meie Maa 05-02-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert | | |
|