 |
Teisipäev, 3. oktoober | Tee avaleheks | |  |
 |  |  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Asendusmaa taotleja kahtlustab sobingut (1) | |||||
|
Saaremaal asendusmaast ilma jäänud mees kahtlustab, et keegi tahtis maatükki endale saada, sest ettenähtud enampakkumist sellele ei korraldatud ja riik kandis maa registrisse alles pärast seda, kui kaitsepolitsei hakkas maa-ameti tegemiste vastu huvi tundma.
Kogu lugu sai alguse sellest, et mees müüs nõukogude ajal oma maamaja maha. Maad tol ajal müüa ei saanud. Pärast Eesti taasiseseisvumist, kui maid tagastama hakati, pidi ta uuele majaomanikule loovutama kaks hektarit põllumaad. Kuna kolhoos ehitas omal ajal tema maale ka ühe maja, tuli selle eest juurde anda veel poole hektari suurune maatükk. Kaarma vald pakkus mehele asendusmaad, mille kohta ta kirjutas enda mäletamist mööda 1996. aastal taotluse 2,7 hektari suuruse põllumaa saamiseks. Kuna ühe tükina sellise suurusega maad saada polnud, pakkus vald talle suuremat maatükki. Nii kirjutaski mees vallale taotluse kuuehektarilise asendusmaa saamiseks. Maaplaani koostamine ja maa mõõtmine võttis aega. Maa registrisse kandmise ajaks muutus seadus, mille kohaselt asendusmaad enam ei antud. Maa taotleja pidi osalema konkursil kui maa ostja. Asendusmaad soovinud mees jäi ootama konkursi korraldamist, kuid teadet ta enda sõnul selle kohta ei saanud. 2003. aasta märtsis sai ta Saare maavalitsuse maaosakonna juhatajalt Merike Tooselt kirja, et riik tahab maatükki hoopis endale saada ja see jäetakse riigi omandisse seoses vajadusega arvata maa riigi maareservi. “Seoses keskkonnaministeeriumi taotlusega ei saa me edaspidi menetleda teie taotlust kõnealuse maaüksuse enampakkumisega erastamiseks,” kirjutas Toose. Riik tahtis endale Maavalitsuse kirjaga oli kaasas keskkonnaministeeriumi taotluse koopia, millest selgub, et keskkonnaministeerium soovib kuue hektari suuruse maatüki riigi omandisse jätmist. Põhjendusena märgitakse taotluses vajadust arvata maa riigi reservi maareformi seaduse alusel. Taotlusel on tollase maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri allkiri. Maavalitsuse kirja ja keskkonnaministeeriumi taotluse koopia said veel mitu asendusmaa taotlejat. “Mul ei olnud enam midagi teha, sest kuidas ma riigi vastu saan?” laiutas mees käsi. Hiljem, kui kaitsepolitsei maa-ameti juhi Kalev Kanguri kuriteokahtluse alusel vahistas, tekkisid maast ilma jäänud mehel kahtlused. “Järsku keegi tahtis seda maad hoopis endale saada?” arvas ta. Enda arvates justkui riigilt petta saanu mõtles enda jaoks selgeks skeemi, kuidas maa võis uue omaniku saada. “See käib nii, et riik võtab algul maa endale ja pärast müüb, kellele tahab,” lausus ta. Kahtlusi süvendas mehes asjaolu, et kuuehektariline maatükk, millele ta pretendeeris, kanti tema sõnul registrisse 2001. aastal, kuid muudatus tehti sellesse alles 2006. aastal – kolm aastat pärast keskkonnaministeeriumi taotlust. “Miks sellega nii kaua viivitati ja miks tehti registrisse muudatus alles siis, kui asi palavaks läks? Ilmselt ei juletud seda varem teha. Viie aasta jooksul ei korraldatud maale mingit konkurssi,” selgitas maast ilma jäänu. Sõna “palavus” all peab ta silmas perioodi, mil maa-ameti juht kaitsepolitsei huviorbiiti sattus. Registrisse kandmise ajal maksis maa ruutmeeter üheksa krooni, praegu aga 120 krooni. Mees ei ole siiani asendusmaad saanud. “Lepiksin ka 2,7 hektariga,” ütles ta. Vaid teoreetiline võimalus Maa-ameti juriidilise osakonna juhataja Triinu Linnuse sõnul ei saa, vastavalt seadusele, asendusmaa enampakkumist algatada, kui riik teeb taotluse maa reservi jätmiseks. Maa enampakkumisega erastamise korra kohaselt saab enampakkumise algatada ainult maavalitsus maavanema korraldusega. Registrisse kandmise kuupäev ei oma Linnuse hinnangul tähtsust. ”Maatükke on tuhandeid ja nende sisestamine toimub vastavalt inimressursile,” ütles Linnus. Tema sõnul ei ole internetist väljaloetav registri kuupäev omanikusuhtega seotud, sest omaniku andmed kantakse kinnistusraamatusse. Linnuse sõnul on neil, kes maa riigi reservi jätmisega sellest ilma jäid, asendusmaa saamiseks vaid üks võimalus. “See tekib siis, kui keskkonnaministeerium otsustab maa müüki panna. Maa uueks omanikuks saaks sel juhul kirjaliku enampakkumise võitja,” lausus Linnus. Samas ta kahtles, kas riik nõustub Saaremaal maad müüma. |
|||||
|
|||||
| Ahto Jakson Meie Maa 03-02-2007 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Evald, Eevald, Eevo, Evert | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2438 | Veebimajutus: www.eq.ee | |