|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Ruhnus hakkavad kutselised kalurid taas kala püüda
|
|
|
|
Ruhnus püüavad kala vaid harrastuskalurid, ammu pole saarel enam kutselisi kalureid olnud. Eelmise aasta lõpul käis Ruhnu endine vallavanem Kaarel Lauk Riigikogu keskkonnakomisjonis kaitsmas oma ettepanekut kalapüügiseaduse muudatuse kohta, mis käsitleb asustatud väikesaarte elanikele kutselise kalapüügi kvoodi määramist. Tema ettepanek võeti seadusemuudatuses arvesse ja seda toetas ka keskkonnaministeerium.
“Eesti riigi kalapüügiseadus pole Ruhnus seni toiminud. Kala meres küll on, kuid kutseliste kalurite järjepidevus on katkenud. Ajaloolist püügiõigust pole kellegi käest ka osta, seepärast sellist turgu pole nagu välja kujunenudki. Lihtsalt keegi ei paku ajaloolist püügiõigust Ruhnus ega ka Vormsil müüa. See oleks küll totter, kui ruhnlane peaks ostma saarlaselt kutselise kalapüügi kvooti, et Ruhnu saarel kala püüda,” rääkis Lauk Meie Maale.
Ajaloolise püügiõiguse üle vaieldakse seniajani
Seitse aastat tagasi kehtestati Eestis seadusega ajaloolise püügiõiguse mõiste, mille üle asjatundjad vaidlevad seniajani. Ühed väidavad, et see on põhiseaduse vastane, sest üheski teises valdkonnas pole nii, et kui ma tahan üht ametit pidada, siis ma seda ei saa. Teised on aga kindlad, et kuna meres kalaressurssi napib, ei saa kala püüdjaid lõputult palju olla. Ilmselt nende vaidluste tõttu on kalapüügiseadust ja selle täitmise eeskirju selle seitsme aastaga mitmeid kordi muudetud.
Nii ka möödunud aastal ja Kaarel Lauk on väga rahul, et tema ettepanek kuulda võeti. Küll aga peab ta surveavalduseks seda, et kutselistele kaluritele kehtestati miinimum nakkevõrkude arvuks 10. “Kui sul on seitse või kaheksa võrku, siis sa enam kutseliseks kaluriks ei saa,” kurtis Lauk.
Kolm kutselist kalurit saab Ruhnus võrguload
Lauk tegi ettepaneku anda ruhnlastele eraldatud 45. võrguloast 30 kutselise kalapüügi tarvis, et kolm kalameest saaks kalapüügiga leiba teenida. Kaks meest on kindlalt seda ametit valmis pidama, endised vallavanemad Vello Kümmel ja Kaarel Lauk, kolmas veel mõtleb.
Kümmel ütles, et neil on 23. jaanuariks, kui Kuressaares korraldatakse taas kutseliste kalurite koolitus kutsetunnistuse saamiseks, sõidupiletid juba broneeritud. Laev enam ei käi, lennuki jaoks on vihmased ilmad lennuraja liialt pehmeks muutnud, jääb üle ilmselt helikopteriga Kuressaarde lendamine.
“Kui me kolmandat meest Ruhnust ei leia, jaotame need 30 võrguluba kahepeale ära,” arvas Kümmel.
Ruhnus on kuus paati, kaks Kasse, kaks välismaalt toodud ja kaks Pärnus tehtud alust. Kõik nad on plastikpaadid, millele päramootori saab taha panna.
Ruhnu lest on rammusam
Kaarel Lauk väidab, et nende lest on palju rasvasem ja rammusam, kui saarlaste oma.
“Kui meie vetest juulikuus veel kõhna lesta tuleb, siis on ta mingi haigusega,” arvas Lauk. Mehe väitel on juba jaanipäeva- paiku nende lest parajalt priske, samaaegne saarlaste püütud lapik kala veel üsna õhuke.
Ruhnlaste kalavõrku tuleb veel ka mõni siig, mis teistel Eestimaa kalameestel nüüdseks suur haruldus.
|
|
|
 |
|
|
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 15-01-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin | | |
|