 |
Neljapäev, 23. märts | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | ||||||||
| Hooliv ja hariv Suuremõisa tehnikum (1) | ||||||||
Väikeses koolis märgatakse ja hoolitakse Suuremõisa tehnikumi õpilased Triin Rikson ja Lev Alas nimetasid kooli suurimaks väärtuseks selle väiksust. Esimesed märksõnad, mis noortele meenusid olid hoolivus ja usaldus õpilaste ning õpetajate vahel. „Suuremõisas on väga hea õppida ja õpetajad on siin ka mega head,“ ütles Lev Alas, kes tuli kooli kalur-laevajuhi eriala omandama Tõstamaa lähedalt. „Siinsed õpetajad tõesti hoolivad, neil pole ühestki õpilasest ükskõik,“ lisas noormees. „Meie koolis jõuavad õpetajad iga õpilasega rääkida ja tegeleda,“ rääkis Triin Rikson, kes õpib koolis teist aastat haljastaja erialal. Kooli hetkel ainumat Saaremaa tüdrukut Kaidi Nellist on Hiiumaale oodata järgmisel nädalal, siis kui floristide esimese kursuse omad tulevad tsükliõppe järjekordsetele loengutele. Telefonis ütles Kaidi, et ta soovis õppida kindlasti floristi erialal ja Räpinasse oleks olnud väga kaugel koolis käia. „Sõit Hiiumaale on suur eksootika, sest bussiliiklus on teil peaaegu olematu. Mul tuleb sadamast kooli hääletada,“ rääkis Kaidi. „Koolis aga on igati normaalne ja huvitav.“ Väikese kooli samaseid plusse rõhutasid enamasti ka õpetajad ja kooli töötajad. Bioloog Taavi Tuulik, keda mitmedki õpilased üheks oma lemmikõpetajaks peavad, väärtustas samuti õpilaste ja õpetajate vahelisi suhteid. „Ma ei kujutanud oma õpingute ajal ette, et koolis niimoodi üldse võimalik on. Et omavahel saadakse nii hästi läbi,“ hindas Suuremõisa tehnikumi õpetajatöö erisusi tuntud botaanik, ihtüoloog ja florist. Noorele ja vanemale, ilusale ja targale Suuremõisa tehnikumi direktor Endel Lepisto sõnul leiavad noored ja natuke vanemadki võimaluse nende koolis õppida õige mitut puhku. „Värske põhikoolilõpetaja saab omandada meie koolis ameti ja keskhariduse. Kellel juba on keskharidus, sellel on võimalik omandada amet. Samuti pakume täiendkoolitust erialaspetsialistidele. Meie koolis on võimalus katkenud kooliteed jätkata noortel „õpipoisi“ rühmades,“ selgitas Lepisto. „Suuremõisa kooli on leidnud tee needki, kellel ülikool korra või kakski läbi käidud. Umbes 7-8% meie õppuritest on kõrgharidusega. Neid põhjusi, miks kõrgharidusega inimesed Suuremõisa tehnikumi tulevad, on mitmeid. Reeglina on valitud erialadeks nn rohelised erialad – loodukeskkonna- ja maastikuhooldus või florist,“ lisas ta. „Mingis vanuses soovivad inimesed teada saada rohkem loodusest ja keskkonnast, mis neid ümbritseb. Nende õppimissoov pole niivõrd kantud vajadusest omandada uus eriala, kuivõrd tahtmisest teada saada rohkem looduse- ja keskkonnaasjadest,“ lisas kooli arendusjuht ja metsanduslike ainete õpetaja Aira Toss. „Täiendkoolituses on hetkel kõige populaarsem kutseliste kaluritele mõeldud koolitus. Meie ei õpeta mehi kala püüdma, sest seda nad osakavad niigi hästi. Kutselise kaluri töö juurde käib ka hulk pabereid ja seadusi, mida neil tuleb teada ja täita,“ rääkis Endel Lepisto. „Eelmisel aastal täiendasime peamiselt Peipsi ranniku kalurite teadmisi, sel aastal on raskuspunkt Saaremaal ja Harjumaal. Suuremõisa tehnikumis on Eesti ainus kutsekomisjon, kes meestelt kaluri eriala kutseeksami vastu võtab“. Juubeliaasta päädib uue õppehoone ehitusega Tehnikumi algusaeg jääb peaaegu kolmekümne aasta taha, kui Putkaste sovhoosi juurde loodi kool. „Olin sovhoosi direktori asetäitja õppealal,“ tunnistas praeguseni õppetöö korraldamisega tegelev Tiit Tammaru, kelle juhtida oli tehnikumi töö selle alguses. „Avasime kooli 3.oktoobril 1977. aastal. Eeloleval suvel, esialgsete plaanide järgi augusti esimesel nädalavahetusel, ootame kõiki meie maja kasvandikke ja töötajaid pidustustele,“ lisas Tammaru. Põhjusi, miks Tiit Tammaru kõik kolmkümmend aastat pole töökohta vahetanud, ei otsi mees kaua. „Ma arvan, et neid põhjusi on kolm – loodus, loss ja kolleegid. Hea mikrokliima ja ilus ümbrus hoiavad juures,“ selgitas ta. Ent juubeliaasta kokkutulek ja pidu pole koolile sel aastal kõige tähtsamad, sest suvel peaks algama ka kooli uue õppehoone ehitus. „Õppehoonet praegu projekteeritakse ja suvel peaks minema ehitustegevus lahti. Uus maja peaks valmima 2008ndal aastal,“ ütles kooli arendusjuht Aira Toss. Uus ja ilus kooliaed Uhkusega näidatakse uudistajaile kooliaeda. Vanade müüride taga on varjul maastikukujunduse õpetaja Kristiina Hellströmi ideede põhjal rekonstrueeritud kooliaed, kus on leidnud koha nii ilutaimed kui ka viljapuud ja marjapõõsad. „Pidasime aeda rajades silmas, et õpilastel oleks võimalik erinevaid taimi tundma õppida. Samas saavad siit oma praktilisteks töödeks vajalikke taimi-oksi võtta ja kasutada floristid,“ selgitas Kristiina Hellström. „Väga head tööd teeb kooli aednik Pille Hein, kuid jõudumööda püüavad aia korrashoiul abiks olla nii õpilased kui ka õpetajad,“ kiitis ta. „Lisaks suurele hulgale eri liiki istutatud taimedele trügivad siia innukalt ka peaaegu kõik umbrohu liigid,“ naeris Kristiina. „Eks neidki on vaja haljastajatel ja aednikel hästi tunda.“ Kooliaia kõige pilkupüüdvamaks osaks on kahtlemata väike tiik koos kaunite teeradade ja veemänguga. „Mõruks läheb meel nendel hetkedel, kui avastad, et keegi on pidanud tarviliseks tulla siia taimi välja kaevama. Võib olla majanduslikus mõttes pole olnud need kaotused kõige suuremad, aga me oleme ju Hiiumaal harjunud teistmoodi. Et võõrast ei võeta,“ rääkis Kristiina. Oma õpetajaameti põhjuseks Suuremõisa koolis peab Eesti ainus doktorikraadiga maastikuhoolduse spetsialist Kristiina Hellström häid võimalusi omi teadmisi ja oskusi rakendada, samuti meeldivaid kolleege ja tahtmist elada ning töötada Hiiumaal. „Kooli väiksus on eriti võluv – kõik tunnevad üksteist. Olen õpetanud ka põllumajandusülikoolis, kuid ega sinnagi neid tõsiseid huvilisi just ülemäära palju ei satu. Suuremõisa tehnikumi õpilased, eriti need, kes on tulnud õppima vanemas eas, aga ka nooremad, on teinud mulle palju rõõmu – nad küsivad palju ja tahavad teada. Nende tehtud koolitööd on väga head,“ lisas Hellström. Plastitööstuse vajadused tekitasid uue eriala Mitte tellimise peale, vaid vajadusest, juhtus kesknädalal kooli tulema plastiettevõtte DALE Ld. AS-i juht Tiit Asumets. Praktikabaasi ja lõpetanute edasise tööandja mured olid mõistetavad ja asised – kuidas jääb plastitöötlejate huvis oleva seadistaja õpperühma avamisega sügisel. Senised kooli lõpetajad on leidnud tööd Hiiumaa plastiettevõtetes. „Avame-avame,“ sai DALE juht vastuseks Tiina Talussaarelt, kes on kooli direktori asetäitja õppealal. Tiina Talussaar kiitis ettevõtjaid, kes tehnikumiga on koostööd teinud ja õpilastele väga vajalikke praktikavõimalusi pakkunud. Tiina loetletud ettevõtete ja asutuse nimekiri sai pikk – alates Tallinna Loomaaiast lõpetades väga paljude Hiiumaa ettevõtetega, olgu siis tegu kaubanduse, metsanduse, merenduse, kalakasvatuse, põllumajanduse, ehituse, raamatupidamise või plastitöötlemisega. „Oleme kõigile oma õpilastele praktikakohad leidnud, kuigi nii mõnedki ettevõtjad on suhtunud praktikantidesse algul väikese umbusuga. Kõik oleneb sellest, millise kogemuse ettevõtja on varem saanud,“ rääkis Tiina Talussaar. Õpetajatest kõneldes, ütles Tiina Talussaar, et neid on koolil ligi nelikümmend. „Meil on koolis 150 õpilast, keda õpetab 38 õpetajat. Suurem enamus meie õpetajatest on tunniandjad. Täiskoormusega õpetajaid on koolis 10,“ lisas ta. Kahtlane või kaunis Kas kooli tulevik on kahtlane või kaunis, seda Suuremõisa kooli inimesed tunduvad üsna kindlalt teadvat. Kaunis. Olgugi, et viie aasta pärast on Hiiumaal prognooside järgi vaid 70 põhikoolide lõpetajat, kellele edasise hariduse andmisele pretendeerivad nii Kärdla kui ka Käina gümnaasium. „Meie suunaks on keskharidusega inimeste koolitamine. Juba kolme-nelja aasta pärast on riigi hinnangul 85% kutsehariduskoolides neid õppureid, kellel on keskharidus omandatud,“ selgitas Tiina Talussaar. „Eks meilgi tuleb orienteeruda peamiselt nendele erialadele, mis on mõeldud keskkooli lõpetajanud inimestele. Kuid mitte kuhugi ei kao võimalus tulla meile õppima ka põhikoolilõpetajatel,“ lisas õppetöö juht. Veebruarikuus alustab „õpipoiste“ rühm raietööliste erialal ja septembris ootab kool õpilasi ülejäänud erialadele. Dokumente võetakse vastu jaanipäevast kuni 20.augustini. Põhikooli baasil on uueks erialaks üldehitaja eriala. Keskkoolilõpetanutel on valida haljastaja, ettevõtja, looduretke juhi, plastitööstuse seadistaja ja väikesadamate spetsialisti ametikoolituse vahel. |
||||||||
|
||||||||
| KADRI PULK Hiiu Leht 12-01-2007 | ||||||||
|
||||||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Aksel, Ailo | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 4239 | Veebimajutus: www.eq.ee | |