|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Ilutulestiku raha aastavahetuse ballile?
(1)
|
|
|
|
Linnavolikogu liige Lea Kuldsepp peab paremaks, et linna poolt aastavahetuse ilutulestiku jaoks eraldatud 30 000 krooni võiks paigutada andeka õpilase fondi või aastavahetuse balli jaoks, kui lihtsalt vastu taevast lastaks.
“Minu arust ei ole viimastel aastatel Kuressaares ilutulestikust puudust olnud. Meil on linnas rikkad ja ergu meelega ärimehed. Linnavalitsus ei peaks raha kulutama niisuguste asjade peale, mis juba toimivad,” ütles Kuldsepp, pidades silmas mitmeid firmasid, kes nagunii ise ilutulestikku teevad.
Vuhh ja läinud
“Linn peaks siis raha andma, kui rohkem korraldajaid pole,” lisas ta. Kesklinnas elava volikogu liikme sõnul näeb ta aastavahetusel koduaknast mitmeid ilutulestikke. “Raha paika panna on lihtne. Vuhh! ja läinud ta ongi – nelja-viie minutiga,” nentis Kuldsepp.
Kaarmal öölaulupidusid korraldanud linnavolikogu liige tõdes, et ta ei ole sealset ilutulestikku kunagi korraldanud valla maksumaksja raha eest, vaid on teinud seda sponsorite abil.
“Kultuuriasutused on vana-aastaõhtul suletud. Kas on ikka õige, et linnaelanikud peavad valssi keerutama restoranides koos kohustusliku praega? Inimesed ei pea ju vana-aastaõhtul ainult sööma ja jooma, nad tahavad tantsida ka,” tõstatas Kuldsepp küsimuse.
Kuressaare abilinnapea Argo Kirss arvas, et linna poolt tellitud aastavahetuse ilutulestik on igati omal kohal. “Pigem kutsun kõiki kohalikke ettevõtjaid üles tegema omapoolset panust sellesse, et järgmise aastavahetuse Kuressaare tulevärk saaks veelgi uhkem - olgu see siis päris oma ilutulestiku korraldamine või raha panustamine linna poolt tellitud ilutulestikku,” ütles Kirss.
Keskväljakule tantsumuusika?
Lea Kuldsepp kutsus pärast Saaremaa suveürituste lõppemist üles mõtlema, mida linlastele aastavahetusel pakkuda lisaks spaa-hotellide poolt välja käidud aastavahetusepidudele. “Minu arust on need ikka mõeldud spaade külalistele. Imelik oleks minna sinna abikaasaga tantsu lööma,” arutles Kuldsepp.
“Kui kümmekond aastat tagasi spaad Saaremaale tehti, ei olnud neil võib-olla nii kindlat klientuuri ja täituvust kui praegu ja vanainimesed aitasid vana-aastaõhtul kaasa. Nüüd võiksime jõuda sinna, et inimesed, kes tahaksid aastavahetusel sõpradega tantsu lüüa, tassi teed või pokaali šampust juua, saaksid seda kusagil teha,” lausus linnavolinik.
Osalejate leidmisega Kuldsepa sõnul probleemi ei tekiks, sest igal aastavahetusel koguneb Saaremaa pealinna kuuse juurde hulk rahvast. “Lase või keskväljakul muusika lahti,” ütles Kuldsepp.
Huvi puudus
Kuressaare Kultuurivara juhataja Villu Veski sõnul on need ajad, mil inimestel oli tohutu tahtmine aastavahetusel kuhugi koguneda, möödas.
“Vana-aastaõhtu on kujunenud sõpradega kokkulepitud pidutsemiseks ja külla- või ärasõitmiseks,” ütles Veski. Eelmisel aastavahetusel katsetas Kuressaare Kultuurivara linna kultuurikeskuses tantsuõhtu korraldamist. “Muusika mängis, uksed olid kõigile külalistele avatud, kuid igasugune huvi puudus,” sõnas Veski.
Ta tõi huvi puuduse põhjusena välja asjaolu, et ümberringi on peopidamiskohti ja klubisid küllaga. “Et uusaastaööl oleks mingi magneedina tõmbenumber, peaks olema väga huvitav programm, mis sunniks inimesi otsust tegema just sinna minna,” selgitas Veski.
Vastutusrikas ettevõtmine
Seetõttu võttis Villu Veski endale pähe idee korraldada järgmisel aastavahetusel sisutihe ball või pidu, mis pakuks konkurentsi spaa-hotellide programmidele.
“Keegi ei hakka vana-aastaõhtut kalendris kinni panema, et üks tantsukeer teha. Sellisel juhul tuleb pakkuda full service (täisteenindus – toim),” ütles Veski. Esimene tööaasta Kultuurivaras kujunes Veski sõnul olude tundmaõppimisele, kuid järgmisel aastavahetusel teeks ta Kuressaares balli.
“See on vastutusrikas tegevus, peab tundma õppima rahva maitset, soove ja harjumusi,” põhjendas Veski, miks ta ei olnud balli korraldamiseks tänavu veel valmis. Kultuurivara juht kujutas aastavahetuse pidu ette tasulise, korraliku programmi ja söökide-jookidega uhkemat sorti üritusena, kus tuleb eelnevalt koht broneerida.
Alates kella kahest öösel oleks sissepääs prii, et need, kel piletit ei ole, saaksid sõpru ja tuttavaid uue aasta saabumise puhul tervitada. Veski ise näeb kultuurikeskuses linnarahvale uue aasta peo korraldamist parema meelega 1. või 2. jaanuaril, kui kõigile saab head uut aastat soovida, sest aasta vastuvõtt on rohkem n-ö sektsioonidesse vajunud.
|
|
|
 |
|
|
Ahto Jakson Meie Maa 30-12-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu | | |
|