 |
Teisipäev, 6. juuni | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Süvasadam – Saaremaa aasta tegu majanduses (41) | |||||
|
Jõulupühade järel traditsiooniliselt Meie Maa juures maakonna majandusaastale hinnangu andnud eksperdid pidasid lõppeva aasta kaalukaimaks majandusteoks Saaremaa sadama valmimist, kuigi selle tegelikust mõjust hakkame paremini aimu saama alles mõne aasta pärast.
Majandusaastat vaagisid SEB Ühispanga Kuressaare kontori juhataja Aivar Sõrm, Saare maksu- ja tollibüroo juhataja Olev Martinson, ettevõtja Tullio Liblik ja Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja asetäitja Marek Raud. Nii ilus aasta – uskumatu, et olla tõsi Aivar Sõrm: Kel täna hästi ei lähe, sellel ei hakkagi hästi minema. Saaremaa mastaabis torkab silma paar-kolm asja. Saaremaa palgatõus on olnud väga kiire, maakondlikult oleme Eesti tipus. Palgatöötajatel peaks seetõttu hästi minema. Tööpuuduse tase on juba teist aastat järjest kõige madalam Eestis. Iseäranis hea on aasta olnud inimese vaatevinklist ja see kestab, kõik kasvab. Ettevõtja vaatevinklist pilt nii ilus ei ole. Kiire palgatõus on viinud sinnamaale, et Saaremaa ei ole teatud tegevusalade jaoks enam perspektiivne. See rong on läinud, kui rääkida maakonnast kui regioonist, kuhu võiks suures mahus tootmist tuua. See teeb murelikuks. Oleme jäänud oma majandusgeograafiliste raamide sisse ja neist välja pääseda erilist šanssi ei ole. Kinnisvaraturg läheb uhkesti ülesmäge, kuigi ma näen, et sel talvel hakkavad esimesed korrektsioonid toimuma. See ei tähenda otseselt tagasiminekut, küll aga teatud paigalseisu. Silma hakkas veel, et kui igal aastal oleme pidanud turismi üheks suuremaks ja tähtsamaks tegevusharuks, siis sel aastal olid esimesed märgid, et kiire kasvu ajad on ühel pool. Varem iga paari-kolme aastaga külastajate arv sisuliselt kahekordistus ja kui rajasid uue hotelli või spaa, siis oli see üsna ruttu kundesid täis. Tundus, et ainus probleem on kohtade puudus. Tänavu oli esimene aasta, mil väliskülaliste arv maakonnas vähenes. Turism tervikuna küll suurenes 15%, aga keskmine külastusaeg lühenes, kuna suurenes eestlaste osakaal. Kui vaadata, et majutuskohtade arv on samuti umbes 16 protsenti kasvanud, siis ühe turismikoha keskmine täituvus on langenud. Täna on sellest üksi vähe, et paned majutuskoha püsti ja külastajad tulevad. Tuleks keskenduda rohkem sellele, kes siia võiksid tulla ja kuidas nad siia saada. Kokkuvõttes – saarlastel kui eraisikutel läheb hästi, ettevõtetel on aga ees keerulisemad ajad. Neil, kes ots otsaga kokku tulevad, läheb palgatõusu surve all väga raskeks. Tullio Liblik: Mahud peavad suurenema, inimeste osakaal peab vähenema. Me kõik hakkame üha rohkem kokku puutuma üldiste majandusreeglitega. Töötajate palkade tõstmine on olnud viimasel paaril aastal paratamatu tegevus. Samas tuleb keskenduda valdkondadele, kus on võimalik inimestele rohkem palka maksta. Sõrm: Tekkinud on ka selline huvitav situatsioon, et kõik, kes vähegi on suutnud, on palku tõstnud. Aga samas on inimeste arv meil jäänud samaks, mistõttu on käivitunud vastastikune tööjõu ülesostmine. Liblik: See näitab veel kord, et ka Saaremaa on üldiste majandusseaduste küüsis ja sealt välja rabeleda ei ole võimalik. See puudutab ka avalikku sektorit, kes peaks sarnaselt ettevõtjatega pöörama pilgu efektiivsuse suurendamisele. Sõrm: Riigisektor on praegu ainus, kus läbi kõikide aastate ei ole inimeste arv vähenenud. Tundub, et riigisektor istub häirimatult ühe koha peal. Marek Raud: Riigi üldine poliitika on olnud küll ametnike arvu vähendamine, aga Euroopa Liiduga liitumine on teistpidi nende arvu jällegi suurendanud. Olev Martinson: Maakondade tasandil riigisektori töötajate arv minu teada küll suurenenud ei ole. *** Raud: Aasta on olnud tõesti imeline, kui kas või ajalehtede pealkirju vaadata. Ettevõtted edenevad, ehitatakse ja avatakse uusi keskusi, inimesed võtavad laene ja soetavad uusi kortereid, liisivad sõidukeid. Hea on lehest lugeda, et meie sündimus on viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Lõppev aasta on igati positiivne, aga kas selline kasv on ka jätkusuutlik, on teine küsimus. Sõrm: Kui vaatame Kuressaare linnapilti, uute autode, uusehitiste osakaalu, siis mujal Kesk-Euroopas sellist asja küll ei näe. Kohati anname neile küll silmad ette. Martinson: Üks märk on ka liiklus ise. Kui näiteks hommikul Smuulist tulla ja üritada Tallinna tänavale vasakpööret teha, on see pea võimatu. Autode mass on läinud nii suureks, et liiklemine on muutunud väga keeruliseks. Tipptunni ajal kümme minutit vasakpööret oodata pole enam mingi imeasi. Liblik: Kas see on märk sellest, et Kuressaare hakkab idüllilisest külast muutuma linnaks? Sel aastal on avalikkuse teravama tähelepanu alla sattunud kesklinna parkimisprobleemid. Linna staatuse sai see koht juba aastasadu tagasi, aga nüüd hakkame lõpuks kokku puutuma linnadele omaste probleemidega. Martinson: Riigieelarve on laekunud ülihästi ja suure ülejäägiga. Tähelepanuväärne on ka see, et meil pole olnud mingeid suuremat kõlapinda leidnud pankrotte, millel oleks tugevam sotsiaalne mõju. Liblik: Jõudsa kasvuga seoses olen kohanud palju ettevõtteid, kel on läinud raskeks kasvu hallata. Kiire kasvu tingimustes peab oskama järjest paremini rahavooge jälgida, peab suutma inimesi efektiivselt töös hoida ja vältida likviidsusprobleeme. Sõrm: Organisatsiooni juhtimisstruktuur, ülikond ettevõtte seljas, ei vasta enam uutele tingimustele. Ei suudeta ennast, sarnaselt inimestele, muuta. Liblik: Ettevõtte töösse tuleb järjest tõsisemalt pühenduda. Martinson: Igal aastal on arvatud, et riigitulude kasv on olulisel määral seotud musta palga vähenemisega. Eks sotsiaalkindlustussüsteem sunni inimesi järjest rohkem oma tulevikule mõtlema. Liblik: Ega maksuameti töö selles mõttes lõpe, et varimajandus ei kao ilmselt kunagi. Sõrm: Ega ikka kõike musta palga vähenemise kaela ka ajada saa. Eks on midagi meil ikka paremaks ka läinud. *** Liblik: Praegu on tõesti nii, et Saaremaal ehitatakse palju. Isegi Kesk-Euroopa suuremate linnadega võrreldes, nagu siin eelnevalt märgiti. Praegu on ehitus meil veel odav, mistõttu praegu tasub ehitada. Võtame kas või maakondliku veeprojekti, mida kuidagi ei suudeta lukku lüüa. Mida kauem me venitame, seda vähem saame reaalselt torustikumeetreid, kuna abiraha summa jääb samaks. Täna võime olla rahul ja rõõmsad selle üle, et me saame ehitada, sest kümne aasta pärast võib see käia meile juba üle jõu. Sõrm: Uusi tootmishooneid tänavu just väga palju rajatud pole. Incapi uus tehas, Luksusjahi laiendus, Baltic Workboatsi laiendus. Samal ajal käib aga paralleelselt kolme minispaa ehitus – Grand Rose, Arensburgi ja Johani. Liblik: Reval Auto tuules tuli ka Silberauto Saaremaale. Ja on oodata järgmist tulijat. Sõrm: Kui nad rumalad ei ole, siis ilmselt nad teavad, kuhu oma raha panevad. Liblik: Seda saab käsitleda ka suure usaldusena Saaremaa vastu. Sõrm: Linnapildis on näha ulatuslikku elamuehitust. Aga me oleme unustanud, et kaheksakümnendate aastate lõpus elamuehitus praktiliselt lakkas. Meie elamufond on praegu nii vana, et isegi praeguste tempode juures ei jõua me seda piisavas mahus uuendada. Selles mõttes võiks nagu tuld anda. Teine probleem on selles, et proportsioonist on välja jooksnud eluaseme maksumus ja sissetulekud. Nende inimeste kiht, kes sellises olukorras uue eluaseme saavad soetada, on siiski suhteliselt õhuke. Martinson: Kuidas meie laenukoormus Eesti keskmisega võrreldes praegu on? Sõrm: Saarlastel on see siiski suhteliselt madal, alla Eesti keskmise. Aga kui ikkagi korteri või maja hind algab miljonist-poolteisest, siis kui palju on neid, kes kolmekümneks aastaks on valmis end laenupinge alla panema? See on otsapidi ka psühholoogiline probleem. Liblik: Arvestada tuleb siiski seda, et me oleme ikka madala palgatasemega maa ja kolmekümneaastasel ajateljel vaadates on näiteks kümne aasta pärast see summa juba üsna pisike. Kuid näiteks viie aasta pärast sama asja osta on oluliselt kallim. Käesoleval aastal kasvasid ehitushinnad 30%. Hinnad tõusevad ka 2007. aastal, seepärast on mõistlik see investeering igal juhul täna ära teha. Ajalehtedes kirjutatakse buumidest, krahhidest, soovitatakse oodata, arvatakse, et uuel aastal saab kinnisvara 20% odavamalt… See ei ole lihtsalt võimalik. Sel juhul lihtsalt enam ei ehitata. Sõrm: Kinnisvaraturg on toonud head ajad ka ehitusettevõtetele. Neile võid sa täna pakkuda ükskõik millist hinda, aga nad ei tule sulle ikkagi tööd tegema, kuna on lepingutega nii suurelt kaetud. Paljud on ka tähtaegadega jännis, aga maksavad oma trahvid rahulikult ära ja toimetavad edasi. Martinson: Ehituse juures on eripära ka see, et päris palju inimesi on vahendatud tööle välismaale, mistõttu kohapeal töökäsi lihtsalt ei jätku. Liblik: See, et välismaal käiakse, on igati tervitatav, kuna see avardab inimeste silmaringi, tagasi tulevad nad palju küpsematena. Iseküsimus, kuidas me praegu kohapeal hakkama saame. Sõrm: Me oleme küll palju rääkinud linnast, aga elu käib maapiirkondades samamoodi. Kusagil kogu aeg midagi toimub, midagi ehitatakse. Raud: Sel aastal küll väga suuri objekte ette ei tule, mis oleksid rajatud maatootmises. Mullu pandi mitu uut lauta püsti. Seda aastat on iseloomustanud pigem stabiilne areng. Piimatoodang on kasvanud 17 protsenti, järsult on suurenenud lammaste kasvatamine, nende koguarv maakonnas ületab 12 000 ja on konkurentsitult suurim kogu Eestis. Martinson: Samas jätkuvalt räägitakse, et neid pole kusagile panna, villaga pole midagi teha. Sõrm: Probleem on ilmselt jätkuvalt väikestes mahtudes. Oleks lambaid miljoneid, poleks ilmselt probleemi. Raud: Maaelust saab välja tuua ka selle, et aktiviseerunud on mahetootjad ja mahetoodangu propageerimine. Liblik: Inimeste töökusel ja nutikusel tuginev nišitootmine on kindlasti suur võimalus. Mida rohkem neid on, seda atraktiivsem on ka kogu piirkond. *** Sõrm: Kiire areng toob paratamatult kaasa probleeme. Kui ehitame aastas juurde 20% majutuskohti ja kulutame selleks kümneid miljoneid kroone, aga eeldused arenguks on küsitavad, siis tuleb päris tõsiselt mõelda. Liblik: Kui sa turismi juba sisse tõid, siis siin valitseb meil üsna suur koordineerimatus. Iga mees toimetab omapäi, ette palju ei mõelda. Kui tõsisemalt arutada, mida teha, et Saaremaa atraktiivsust suurendada, oleks kooliraha kindlasti väiksem. Kui vaadata meie majutuskohtade arvu, 3500, on see ikkagi väike. Võrreldes teiste Läänemere saartega võiks neid olla oluliselt rohkem. Sõrm: Aga see eeldab lisaväärtuste olemasolu. Sellest, et panen voodisse puhta lina ja valge pesu, üksi ei piisa. Liblik: Eks üks protsess on meie maakonnas veel toimumata. Et selgineks, kes on aastaringsed ja kes hooajalised majutajad. Kui vaadata kas või Visby linna Gotlandil, siis seal on vähe majutuskohti, mis töötavad ületalve. Martinson: Mäletan kunagist käiku Bornholmile, mis toimus novembrikuus. Majutuskohtade akendel olid luugid ees, kuna nad olid orienteeritud puhtalt suveperioodile. Liblik: Majutusäris tuleks iseenda suhtes aus olla ja selgeks teha, kas mul on kogu hooaja jooksul midagi pakkuda või mitte. Seda valdkonda tuleks oluliselt korrastada, kusjuures näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu hakkab riik juba järgmisest aastast seda sektorit päris suurte summadega toetama. *** Sõrm: Saaremaa sadama rajamiseks panustas riik suurusjärgus 200 miljonit krooni. Ühtepidi on omal ajal sajandi ehitiseks tituleeritud sadam tõesti valmis. Kaid rajatud, teed ehitatud. Aasta tegu selles mõttes igati. Teiselt poolt ma ei taju veel, et see oleks Saaremaa jaoks midagi oluliselt muutnud. Kas tõesti on see lugu alanud ja lõppenud kõigest “Mustjala pulmaga” või on sellel siiski olulisi perspektiive? Minu jaoks on see ilmselt ikkagi aasta tegu, kuigi kõhklused jäävad. Martinson: Selles mõttes oleks tiitel nagu omamoodi avansina antud. Sõrm: Nii suuremahulist teist investeeringut tänavu Saaremaale ei tehtud, see on puhtalt riigi raha saarlaste hüvanguks. Liblik: Sadamat oleme aastaid siia soovinud. Nüüd on see valmis, aga ega ükski asi nii raginal käima lähe. Riik on loonud võimaluse, mille najal saaksime oma piirkonda edendada ja ettevõtlusaktiivsust tõsta. Esimesed märgid olid seitse kruiisilaeva ja vägev mereparaad. Samuti on elavnenud Mustjala kandi elu. Martinson: Aga sadam pole ühelegi valla elanikule tööd andnud. Liblik: On ikka. Laevaturistide tulek tõi endaga kaasa sellise huvitava asja, et pulmaetenduse platsile lubati oma käsitööd müüma ainult need, kelle sugulased etenduses kaasa lõid. Asja reguleeriti suisa volikogu tasemel. Igal juhul on see kant kihama löönud ja loodame, et tuleval aastal tuleb juba seitseteist ja ületuleval kolmkümmend seitse laeva. Sõrm: Tunnistame seega, et investeering on tehtud perspektiiviga ja edasine sõltub meist endist. Liblik: Muidugi ei ole see valmis kook. Me peame seda ise edasi küpsetama, et võimalikult rohkem tulu saada. Sadam annab tulu tervele regioonile, ka Lääne- ja Pärnumaale. Seetõttu leian ka mina, et küllap sadama rajamine ikka see aasta tegu oli. Martinson: Olen täiesti nõus. Sest kui sadam tiitlit ei saaks, tuleks meil põhjendada, miks ta sellest ilma jäi. Aga seda oleks väga raske teha. Liblik: Kui me infrastruktuuri juures juba oleme, siis vaadake, kui suures mahus sel aastal meil teid parandati. Kuivastu maantee uuendatud lõik oli pikkuselt vist teine Eestis. Rannamaantee sinna juurde. See on samuti riigi raha. Nii et patt oleks nuriseda. Sõrm: Aasta tegija Saaremaal 2006 oleks seega Eesti vabariik. Liblik: See meeskond, kes on andnud oma panuse, et meile on rajatud sadam, et teid on nii suures mahus parendatud, on nii suur, et kedagi nimeliselt välja tuua oleks raske. Raud: Enne siiatulekut lasin ka mina peast läbi, mis meil aasta jooksul suuremat toimunud on ja infrastruktuuri juures tuli just ette see suur teedeehituse hooaeg. Tagaranna tee, sadama tee, Kuivastu tee, terve hulk kruusateede kilomeetreid sai tolmuvabaks. Märkimisväärne on ka lennuühenduse jätkumine Stockholmi ja Helsingiga, kusjuures Rootsi suunal läks liiklus tihedamaks ja hooaeg pikemaks ning reisijate hulk kahekordistus. Ja jätkuvalt tegutseva Läti laevaliini juurest jõudsin minagi Saaremaa sadama juurde, mis ilmselt väärib aasta teo tiitlit. Kümme aastat on sellest räägitud ja üks protsess on nüüd lõpule saanud. Kindlasti on sadama puhul tegu eelduste loomisega. Praegu pole neid suudetud veel piisavalt ära kasutada, aga ega paljud uskunudki, et see üldse valmis ehitatakse. *** Kokkuvõtteks Sõrm: Kui pikemal ajateljel vaadata, siis eelmine periood oli väga keeruline. Aga saarlased näitasid, et said hästi hakkama. Praegu maitseme selle toimetulemise vilju. Ometi ootab meid ees uus, sama keeruline aeg. Kuid see, et me kord juba oleme hakkama saanud, annab lootust, et me tuleme toime ka edaspidi. Liblik: Täna on meil raske kohaneda kiire kasvu ja sellega kaasnevate kitsaskohtadega. Aga sellises tempos tõenäoliselt majandus ilmselt ei kasva. Me peame kohanema aeglasema arenguga. Kui vaadata meie ettevõtteid, siis tundub, et saarlased on olnud piisavalt terased ja suutnud olukordi päris õigesti hinnata. Martinson: Arvan, et aasta teo suhtes olme üksmeelsed ja tuleviku suhtes võime olla mõõdukad optimistid. Raud: Loodetavasti inimesed ja ettevõtjad teevad õigeid otsuseid ja senine majanduskasv jätkub ka tulevikus. Sõrm: Ometi mulle tundub, et meie inimesed on justkui liiga rahulikud ja selles mõttes võib muutustega kohanemine neile raskeks osutuda. Liblik: Oht, et motivaator ära kaob, on tõesti olemas. Auto on olemas, maja samuti ja parem kui naabrimehel, aga kui sellega piirduda, kaob mängulust ja säde silmist. Roop peaks Tootsi kombel ikka ahjus soojas olema. |
|||||
|
|||||
| Vestluse pani kirja Mehis Tulk Meie Maa 29-12-2006 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Piibe, Pärle | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2924 | Veebimajutus: www.eq.ee | |