 |
Neljapäev, 1. juuni | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Ruhnu vald küsis 10 miljonit ühiskanalisatsioonile (2) | |||||
|
Ruhnu vallajuhid küsisid ühiskanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise rahastamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) üle 10 miljoni krooni.
Samas pidas eelmine Ruhnu vallavalitsus ja enamus volikogu liikmetest kolm aastat tagasi saarele ühiskanalisatsiooni ehitamist ja käigushoidmist valla jaoks liialt kulukaks ettevõtmiseks. Vallavanem Aare Sünteri sõnul on saarele kanalisatsiooni rajamine olnud kogu tema ametisoleku ehk poolteise aasta jooksul pidevalt arutusel. “Rahvas on seda meelt, et saart ei saa ära lagastada. Ei saa niimoodi, et toome siia palju vett ja laseme selle kõik maa sisse,” ütles Sünter. Valearvestused? Ruhnu vallavolikogu otsustas 2003. aastal kanalisatsioonist loobumise kasuks, mistõttu jäi selle rajamine maakonna suurest vee- ja kanalisatsioonivõrkude europrojektist välja. Sellepärast tuli vallal kanalisatsiooni jaoks raha küsimiseks eraldi projekt teha. Sünter ei osanud täpselt öelda, miks suhtus vallavolikogu kolm aastat tagasi ühiskanalisatsiooni eitavalt. “Kõiki tagamaid ei tea, kuid mulle tundub, et on tehtud valearvestusi,” arvas vallavanem. Ta ei pidanud majapidamiste juurde väljapakutud imbväljakute rajamist igal pool võimalikuks, sest see nõuab suurt maa-ala ja mõnes kohas asuvad majad liiga lähestikku. Pealegi polevat igal perel nii palju raha. Mitmest settepotist koosneva imbväljaku maksumus on 30 000 kuni 40 000 krooni. Teise variandina taheti Ruhnule teha settekaevud, kuhu reovesi sisse voolab ja kust see hiljem välja veetakse. “Tekib küsimus, kuhu viiakse ja millega viiakse,” lausus Sünter. Poolt ja vastu Ruhnu vallavolikogu praegune aseesimees Vello Kümmel, kes ka 2003. aastal saare volikogusse kuulus, ütles, et tol ajal jäi volikogu kanalisatsiooni küsimuses vähemusse. Kümmeli sõnul võitles ta ise igati ühiskanalisatsiooni rajamise poolt. “Kui inimesed hakkavad kasutama kraanivett, suureneb tarbimine viis korda, see tähendab ka viis korda rohkem solki,” selgitas Kümmel. 2003. aastal Ruhnu vallavanemana töötanud Kaarel Lauk tõi kanalisatsioonile “ei” ütlemise põhjustena välja sellega potentsiaalsete liitujate väikese arvu ja valla õhukese rahakoti. “Väikese koormuse juures ei hakka ollus lihtsalt voolama ja torustik läheb umbe. Kus on need inimesed ja mehhanismid, mis torustikke puhastama hakkavad?” ütles Lauk. Tema sõnul nägi keskkonnateenistusega kooskõlastatud Ruhnu ühise veevärgi ja kanalisatsiooni arengukava ette kanalisatsiooni rajamise elanike endi poolt väikepuhastite baasil. Väikepuhastite all mõeldi ka imbväljakuid. Ei tahtnud pankrotti ajada “Kui inimeste hulk jääb samaks, jääb ka reostuse hulk samaks. Kui inimesed toovad ämbriga vee tuppa, siis ämbriga viskavad nad selle hiljem ka õue,” rääkis Lauk. Talle jäi arusaamatuks, kuidas on võimalik paigaldada kanalisatsiooniluuke pinnasteele. “Need mattuvad ju liiva alla,” märkis Lauk. Küsimusele, miks kanalisatsiooni- ja veeprojekti europrojekti sisse ei kirjutatud, vastas endine vallavanem, et valda ei saa pankrotti ajada. “Üks asi on kanalisatsiooni rajamine ja teine asi, kui palju selle käigushoidmine maksma läheb. Nii ehitame valmis trassi, mis jääb maa sisse seisma, sest keegi ei liitu sellega. See asi ei hakka tööle,” sõnas Lauk. Kui algul oli Ruhnu veevärgi projekti eelarves valla osalus üle 600 000 krooni, siis praeguseks on see summa Laugu arvates kasvanud üle miljoni krooni. “Kui kanalisatsioon juurde panna, kust see raha võetakse?” küsis Lauk. Vald pidi Sünteri sõnul kanalisatsiooni väljaehitamiseks KIK-ilt raha küsima, sest oma eelarve on vaid 2,5 miljonit krooni. “Kui me raha ei saa, on ka veeprojekt suur küsimärk. Peab mõtlema, kas veesüsteemil on ilma kanalisatsioonita mõtet,” arutles Sünter. Loodus saab ise hakkama “Ei ole mõtet saare majapidamistesse vett sisse panna ilma kanalisatsioonita, sest kusagile peab see solk ka ju minema. Uuringute järgi on Ruhnu põhjavesi liivase pinnase tõttu nõrgalt kaitstud. Kui solk aia taha visata, on see mõne hetke pärast naabri kaevus,” lisas Aare Sünter. Eksvallavanem Laugu hinnangul saab loodus reostuskoormusega, mida saare elanikkond koos loomadega toodab, ilusti hakkama. Enamik saare ligi 60 elanikust kasutab veevõtmiseks kaevusid. Suvel, mil paljudel jäävad kaevud kuivaks, käiakse vett toomas naabrite juurest. Sellist olukorda, et kõigi kaevud kuivaks jäävad, ei ole vallavanem Aare Sünteri sõnul Ruhnul seni tekkinud. Saarel on olemas paar-kolm puurkaevu, kust ka kuival ajal vett tuleb. |
|||||
|
|||||
| Ahto Jakson Meie Maa 23-12-2006 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 4718 | Veebimajutus: www.eq.ee | |