|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Linn võib kombijaama rajada ise
|
|
|
|
ASi Kuressaare Soojus nõukogu esimehe Enn Rettau sõnul pole ettevõte soojuse ja elektri koostootmisjaama rajamise ideest loobunud, kuid selle võiks ehitada euroraha toel pigem omal jõul.
Eesti Energia pakkus 2004. aasta suvel linnale võimalust rajada kombijaam ja selleks rahagi leida, kuid seadis eelduseks soojafirmas enamusosaluse saamise. EE oli valmis 66 protsendi Kuressaare Soojuse aktsiate eest maksma 15 miljonit krooni. Linnavolikogu seda pakkumist ei toetanud.
Sel suvel käis soojafirmat kosimas Fortum, kes tahtis jaama rajamiseks kogu ettevõtte tootmise endale saada ja võrgud linnale jätta. Sellega ei oleks aga tagatud linnapoolne kontroll soojusenergia hinna üle, mistõttu Fortumi pakkumine volikogu ette ei jõudnudki.
“Oleme ettevaatlikud,” ütles ASi Kuressaare Soojus nõukogu esimees Enn Rettau. “Pakkumisi on olnud, aga seni on need olnud väga omakasupüüdlikud,” sõnas ta, lisades, et jaama rajamist päevakorrast maha pole võetud, aga senised ettepanekud on olnud linnale ebasobivad.
Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte juhataja Raimo Pirksaar kinnitas, et ettevõtte huvi jaama rajamise vastu on jätkuvalt olemas. “Me pole siiani lihtsalt suutnud teha sellist pakkumist, mis oleks saarlastele vastuvõetav olnud,” nentis ta. Pirksaar kinnitas, et uus pakkumine on sisuliselt koos ja see esitatakse linnale ilmselt veel sel aastal.
Rettau märkis, et kui kahe aasta eest arvestati jaama ehitusmaksumuseks 100 miljonit krooni, siis praegu uue jaama ehitusest alla 150 miljoni krooni rääkida ei saa, kuna ehitushinnad on kolossaalselt tõusnud. “Kui saaksime euroraha, võiks linn jaama ise valmis ehitada ja jaamas toodetud elektri hoopis ise maha müüa,” lisas ta.
Rettau nentis, et kombijaama rajamine linna elektrivarustuse küsimust võimalike katkestuste korral ära ei lahenda. “See, et uue jaamaga saame vajadusel kogu linnale voolu ja samal ajal ka soojuse, on illusioon. Me saame katta ainult osa linna, kusjuures jaama operatiivsus on väike, kuna tuleb teha väga palju ümberlülitusi,” rääkis ta. Kombijaam suudab toita ehk veerandi linnast, elutähtsad kohad, nagu haigla, veevärgi pumbad, puhastusseadmed.
Soojafirma on nõukogu esimehe hinnangul seni teinud head tööd ja suutnud hakkepuidu osakaalu soojatootmises suurendada ning seeläbi soojahinna tõusu pidurdada. “Üks variant, mida tõsiselt kaaluda tuleb, on veel ühe puiduhakkekatla soetamine, siis oleksid meie soojavarustuse küsimused lahendatud. Elektrivarustus on aga eelkõige Eesti Energia küsimus,” märkis Rettau.
---
Alternatiivenergiale miljard krooni
“Aastaks 2015 prognoosib elektrimajanduse arengukava taastuvenergia osaks Eestis vähemalt kaheksa protsent, kuid ekspertide arvates suureneb see 10 protsendini,” ütles keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe. Asjatundjate hinnangul suureneb aastaks 2020 elektri ja soojuse koostootmisjaamades toodetava elektri osa 20 protsendini.
“Kindlasti tuleb tulevikus enam rõhku panna energia koostootmisele, see võimaldab kütust võimalikult efektiivselt ära kasutada, minimeerides samas keskkonnaheitmeid,” märkis Tammemäe.
Jätkuvalt kasutab Eesti taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate rakendamiseks Euroopa Liidu struktuurivahendeid - aastatel 2007-2013 on selleks kavandatud ligikaudu miljard krooni. Sellele summale lisandub abi riigi- ja omavalitsuste eelarvest ning oma panuse annavad ettevõtjad.
|
|
|
 |
|
|
Mehis Tulk Meie Maa 20-12-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|