 |
Reede, 2. juuni | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Sajad saarlased unustavad end Soome rahvastikuregistrisse (2) | |||||
|
Soomes tööl käinud saarlased ei võta end kas teadmatusest või muul põhjusel pärast põhjanaabrite juurest naasmist Soome elanikeregistrist arvelt ära, mistõttu Saare maakonna elanike arv on tänavu vähenenud ligi 500 inimese võrra.
Saare maavalitsuse perekonnaseisuameti juhataja Avo Levisto sõnul jõudsid Eesti rahvastikuregistrisse Soome rahvastikuregistri andmed, mille kohaselt peaks naaberriigis elama 290 saarlast. Andmed asendati See tuli ilmsiks pärast seda, kui 4.–5. detsembril asendati Eesti rahvastikuregistris 8506 Eesti kodaniku põhielukoha andmed Soome aadressiga. Soome aadress kanti vaid neile, kes on oma elukoha alaliselt Soomes registreerinud. Aadressi vahetamise alguspäevaks loetakse Soome poolt esitatud aadressi alguskuupäev. Soome aadressi kannet ei tehtud neile, kel pärast nimetatud kuupäeva tehtud elukohateade Eestisse. “Põhjus, miks ajaliselt valiti selline hetk, on selles, et 5. detsembri seisuga trükiti Soomes elavatele Eesti kodanikele valijakaardid ja nemad saavad Riigikogu valida Soomes,” selgitas Levisto. Kõigile, kelle elukohta muudeti, saadeti Soome aadressile kiri, milles teatati toimuvast. Analoogne kiri saadetakse ka nende eelmisele, Eesti aadressile. Saare maakonna elanikest vahetati aadressi sel viisil 290 Eesti kodanikul. Kõik ei ela Soomes “Kas nad kõik seal reaalselt elavad, ei ole sugugi kindel. Palju on neid, kes käivad Soomes tööl, kuid kodu on siin, kuid on ka neid, kes kogu perega Soome läinud,” ütles Levisto. Kui Soome rahvastikuregistri andmed välja jätta, oleks maakonna elanike arvu muutus tänavu ikkagi miinuses, kuid siiski vähem – 190 elanikuga. Kui inimene mingil põhjusel kirjutas ennast Soome sisse ega ole pärast Eestisse naasmist enam ühtegi elukohta puutuvat toimingut teinud, loetakse tema elukohaks Soome. “Paljud ilmselt seda ei tea. Mõni väidab, et käis Soomes ainult marju korjamas või viibis seal pool aastat tööl ega olnud teadlik, et lahkudes tuleks end registrist maha võtta,” selgitas Levisto. Ta ei usu, et eestlasel oleks teadlikult kasulikum ennast Soomes arvel hoida, kui teda ennast seal tegelikult pole. Levisto arvas, et inimesed on jäänud teise riigi registrisse, kuna ei tea, et pärast Eestisse naasmist tuleks end sealt arvelt maha võtta. “Meie inimesed arvavad ekslikult, et elukohta ei ole vaja üldse registreerida,” mainis Levisto. Võrreldes eestlastega tunduvad soomlased tunduvalt seadusekuulekamad. “Kui küsisime soomlastelt, kuidas nad karistavad neid inimesi, kes oma elukohta ei registreeri, ei saanud nad küsimusest aru. Kedagi pole vaja karistada. Nad registreerivad end, kuna seaduses on see ette nähtud. Tundub, et soomlased austavad oma riiki rohkem kui meie,” lausus Levisto. Aadress peab õige olema Ka Eestis on rahvastikuregistri seaduse kohaselt isik ise kohustatud hoolitsema enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Kui selgub, et Soome registrisse kantud Eesti kodaniku põhielukoht on siiski Eestis, mitte Soomes või mingis muus riigis, tuleb esitada uus elukohateade elukohajärgsesse omavalitsusse. Kui seda mingil põhjusel teha ei saa, on võimalik täita avalduse vorm Soome rahvastikuregistrist kustutamise kohta, mis saadetakse maavalitsuse kaudu edasi siseministeeriumisse. Veel saab oma elukoha arvelt maha võtta Soome rahvastikuregistri koduleheküljel, kus tuleb täita vastavad lahtrid. Arvud peavad klappima Avo Leivsto: “Me oleme harjunud sellega, et võime öelda, et meil on siin elukoht ja seal elukoht, kuid ka Euroopa Liidus aktsepteeritakse seda, kui inimesel on üks põhielukoht, mille järgi peetakse elanike arvestust. Euroopa Liidu liikmesriikide rahvastiku koguarv peab võrduma üksikute riikide rahvastiku arvu summaga. Üks inimene ei saa mitmes riigis korraga olla ja tal tuleb paratamatult teha valik, millise riigi elanik ta on.” |
|||||
|
|||||
| Ahto Jakson Meie Maa 19-12-2006 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3528 | Veebimajutus: www.eq.ee | |