|
|
|
| |
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
| |
Abilinnapea Koov: golfiaktsiate raha kommunikatsioonidesse
|
|
|
| |
Maakondlikust torustikuprojektist arenduspiirkondade trassid välja rookinud keskkonnaministeerium pani sellega kahvlisse Kuressaare linnavalitsuse, kes peab nüüd golfiala kruntide kommunikatsioonidega varustamiseks leidma lisaraha muudest allikatest.
Golfiala kruntidevaheline tänavavõrgustik kuulub linnale, mistõttu kohustus trasside rajamiseks lasub just linnavalitsusel. Golfi aktsiaseltsi müüdud kruntide hinna sees oli elektrivõrgu liitumistasu, ülejäänud kommunikatsioonid – vee, kanalisatsiooni, tänavavalgustuse, tänavad – peab välja ehitama ja hiljem ka hooldama linn oma raha eest.
Merikotka kvartali teedesse on linn abilinnapea Kalle Koovi sõnul juba kulutanud 3 miljonit krooni, eeloleval aastal on eelarves kavandatud teedele veel 2,8 miljonit. Kuid kvartali kommunikatsioonide lõplik väljaehitamine nõuab 13–15 miljonit krooni. Sealhulgas vee- ja kanalisatsioonitrassid 4,2 miljonit, mis loodeti suures osas finantseerida eurorahaga, kuid sellele plaanile tõmbas kriipsu peale keskkonnaministeerium.
Kalle Koovi hinnangul saaks golfiala infrastruktuuri rahastamise lahendada linnale kuuluvate AS-i Saaremaa Golf aktsiate müügiga. “Ma tahaksin näha seda ärimeest, kes ütleb, et linn peab olema golfiaktsiaseltsi suurim omanik,” sõnas ta. “Ma ei usu, et linn kõik need 318 mänguõigust aastas ära kasutaks. Passiivse aktsionärina pole seal tegutseda aga mõtet,” lisas Koov.
Ta oli nõus, et aktsia väärtus suureneb, kui väljak on valmis ja tegutseb. “Aga tuleb olla realist ja vaadata, mis hetkel missugused kohustused millisel poolel tuleb täita,” nentis ta. “Linn otsustab ikkagi ise, milline majanduslik käik ja millal ette võtta. Linna kohustus on Merikotka piirkonnas kommunikatsioonid välja ehitada ja üks võimalus on seda teha aktsiate müügi kaudu,” ütles abilinnapea.
Koovi selgitusel on linn oma osaluse äriühingus põhimõtteliselt täitnud. Tühermaale, kunagisele prügimäele, on rajatud golfiväljak, kolme aastaga on edasiminek olnud silmanähtav. “Kui linn osalusest lõplikult loobub ja saadud raha paneb sama piirkonna infrastruktuuri, on ta teinud ju kõik õigesti. Aidanud kaasa kompleksi rajamisele, ehitanud infrastruktuuri ja lõpuks loobunud osalemisest äriühingus. Linna asi on soodustada arengut ja seda on ta teinud,” rääkis abilinnapea.
|
|
|
 |
|
| |
Mehis Tulk Meie Maa 16-12-2006 |
|
|
| |
| Jaga | |
  | | |
|
|
|
| |
|
|
|
|
