|
|
|
| |
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
| |
Tornkraana taas Saaremaal kasutusel
(2)
|
|
|
| |
Esmakordselt uue Eesti riigi ajaloos Saaremaal kasutab Kuressaare Ehitus Johani hotelli juurdeehitusel tornkraanat. Vene aja lõpus oli Saare KEK- is 15 tornkraanat, mis lõpuks kõik väärtuslikumast metallist osadest tühjaks varastati.
“Kuna Johani hotellile tuleb monoliitmaja, siis väikese tornkraanaga on seda kõige ökonoomsem ehitada,” arvas ehitusfirma juht ja omanik Tõnu Toompuu. Sama firma töökeskkonna spetsialist Peeter Kaal lisas, et kraana renditi firmast Raunopol, tema tõstevõime on 1- 4 tonni, noole pikkus 30 meetrit ja kõrgus 22 meetrit. Veneaegsed kraanad olid spetsialisti sõnul tunduvalt massiivsemad ja tõstevõime ka suurem, viis tonni.
Kraanajuht Tõnu Pehme on 9 aastat töötanud Kuressaare Ehituses autokraana juhina, kuid tema auto koos kraanaga oli niivõrd amortiseerunud, et kanti maha. Mees läbis Tallinnas kahenädalased tornkraanajuhtide kursused ja kiidab uut mehhanismi.
“Seda on hea mugav käsitseda ja kraana ulatab kogu maja peale igale poole tõstma,” kirjeldas kraanajuht.
Veneaegsete tornkraanade saatuse otsustasid metallivargad. “Osa varastati nii paljaks, et muidu ei saanud kraanat enam alla lasta, kui lõigati trossid läbi ja siis kukkus pikali. Kõik tornkraanade elektriosa läks müügiks vase kokkuostu, jämedast toitekaablist hakati pihta ja peenemateni välja ning kõige lõpuks viidi elektrimootorid ka ära. Viimane tornkraana oli Kuressaares Kaevu tänaval püsti, siis oli meil juba kraanaettevõte, palkasime valvuri kraana juurde kuid ei aidanud seegi, ikka varastati paljaks,” meenutas Kaal ehitajate raskeid aegu.
|
|
|
 |
|
| |
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 11-12-2006 |
|
|
| |
| Jaga | |
  | | |
|
|
|
| |
|
|
|
|
