|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Riik ei luba veeprojekti abiraha arendusaladele
(5)
|
|
|
|
Keskkonnaministeerium ei ole nõus maakondliku torustikuprojekti raames trasside rajamisega omavalitsuste uutesse arenduspiirkondadesse.
Ministeerium on teinud ettepaneku teha projekti terve hulk muudatusi ja arvata sealt välja paarkümmend objekti.
Kuressaare Veevärgi tegevjuht Illar Noot ei soovinud spekuleerida, kui suures mahus projekti vähendamise üle ministeeriumiga vaidlus käib, kuid ei välistanud, et summa võib küündida 10–20 miljoni kroonini. “Vallad ei taha eriti midagi välja võtta, aga kompromiss tuleb leida,” nentis ta.
Trassid tühermaale
Mitme omavalitsuse puhul viitab ministeerium, et nad soovivad trasse vedada tühermaale ja need plaanid tuleb kõrvale jätta. “Seal, kus vallad on ikka oma perspektiividega arvestanud, tuleb neist ka aru saada,” tõdes Noot. “Aga arenduspiirkondade kohta on väga üheselt öeldud, et neid projekti sisse ei võeta. Ja vahet ei tehta, kas arendaja on linn või erafirma,” sõnas ta.
Kuressaare peab loobuma kavandatud trassitöödest teisel pool Põduste jõge, golfialal. Kuressaare abilinnapea Urmas Sepp ütles, et linn praegu ministeeriumiga selles osas vaidlema ei hakka ja soostub nimetatud objektid projekti pakkumise kutse dokumentidest välja võtma.
“Kuigi lõpuni pole selge, mida ministeerium arenduspiirkonna all silmas peab. Kui linn ei tegeleks elamuehitusega, tekib küsimus, mis see linn üldse on,” sõnas Sepp.
Kaarma vald soovis trasse vedada uutesse arenduspiirkondadesse Upal ja Kudjapel, sellega ministeerium samuti nõus ei ole. Kaarma valla ehitusspetsialist Peeter Arikas ütles, et vald otsustas esialgu ministeeriumi vastustatud kohad projektist välja jätta.
Abirahaga üritasid ministeeriumi hinnangul nn tühermaale torusid vedada ka Pihtla vald Kõljalas ja Muhu vald Piiril ja Liival.
Vald tahab Koimlasse puhast vett
Kuigi ministeerium peab Lümanda vallas asuva Koimla küla liitmist veevärgiprojektiga küsitavaks, ei loobu vald oma plaanist külasse uus veetrass rajada.
Koimla kant jäi veepuudusesse juba aastakümneid tagasi tehtud maaparanduse tõttu.
Vähese saadava vee kvaliteet on halb, mistõttu piirkond lülitati maakondlikku veeprojekti. Lümanda vallavanema Toivo Vaigu kinnitusel on olemas 25 majapidamise nõusolek veetrassiga liitumiseks ja ohtu, et liituda ei soovita raha puudumise tõttu, ei ole olemas.
Vaik viitas, et ministeeriumi ametnik on Koimla projekti käsitledes lähtunud valedest andmetest, seetõttu käsitleb vald tema arvamust kui ebakompetentset ja jääb oma kava juurde rajada Koimla külasse ühisveevärk ilma kanalisatsioonita.
---
Valik soovitusi valdadele
• KURESSAARE: Kotkapoja ja Merikotka uuselamurajooni siseselt planeeritud torustikud ja pumplad. Vastavalt ÜVK seadusele peab nimetatud torustikud välja ehitama arendaja, mitte vee-ettevõtja.
Reoveepuhasti biotiigid asuvad hetkel ehituskeeluvööndis, mistõttu tuleks nendele leida uus asukoht. Samuti tuleks joonisele lisada planeeritud metaantanki asukoht.
• KAARMA: Torustikud Upa reoveepumplast läände 140 m ulatuses planeeritud tühermaale, põhjendada väljapakutud lahenduse otstarbekust või teha PKD-s vastavad muudatused.
• KIHELKONNA: Viki investeeringute otstarbekus 10 elaniku liitmiseks ühisveevärgiga pole põhjendatud. Arvestuslik investeering ühe inimese kohta on 190 000 EEK.
• SALME: Salme külas rekonstrueeriti SA KIK veekaitseprogrammist saadud vahendite abil “Keskuse puurkaev”, mida antud töö raames plaanitakse uuesti rekonstrueerida ning seejärel reservi jätta.
Allikas: KESKKONNAMINISTEERIUM
---
Riigil tuleb leida veeprojektidele lisaraha
Keskkonnaministeerium teatas kolmapäeval, et tegi rahandusministeeriumile taotluse veemajandusprojektide täiendavaks rahastamiseks.
Seoses ehitustööde kallinemisega vajavad käimasolevad Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid lisarahastamist 2–2,4 miljardi krooni ulatuses.
Keskkonnaministeeriumi taotluse põhjal esitab rahandusministeerium valitsusele korralduse eelnõu, mille kohaselt keskkonnaministeerium saab loa sõlmida EL Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veemajanduse investeeringuprojektide kaasfinantseerimiseks vajalikud lepingud kogumaksumusega kuni 1,73 miljardit krooni.
Aastatel 2008–2010 on veeprojektide lisarahastamiseks riigieelarvest vaja täiendavalt 1,73 miljardit krooni. Üks võimalus on selleks leida raha AS Eesti Energia dividendidest ja kasvuhoonegaasidega kauplemiselt laekuvast tulust.
Lisaks riigieelarvele tuleb veeprojektide kallinemise katmiseks raha eraldada ka SAst Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja kohalike omavalitsuste poolt.
Raha väljamaksmisel SAst KIK peab jälgima teiste keskkonnainvesteeringute elluviimise jätkusuutlikkust.
|
|
|
 |
|
|
Mehis Tulk Meie Maa 08-12-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin | | |
|