|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Hooldusettevõtted jäävad tööst ilma
(16)
|
|
|
|
Kuressaare heakorrateenuse munitsipaliseerimine sunnib seni linnale teenust osutanud erafirmasid töötajaid koondama.
Eile otsustas Kuressaare linnavalitsus lõpetada kaks riigihanget, millega sooviti leida linna heakorrateenuse osutajad järgnevaks neljaks aastaks.
“Otsustasime lükata tagasi nii AS-i Saare Kommunaal kui ISS AS-i pakkumised, kuna olukord on muutunud ja riigihange pole enam vajalik,” sõnas Kuressaare linnavaranõunik Margo Sooäär.
Teenust ei vajata
Linnavolikogu andis 26. oktoobril põhimõttelise nõusoleku moodustada linnavalitsuse juurde heakorraga tegelev hallatav asutus, mistõttu erafirmade teenust tulevast aastast enam ei vajata. Sooääre sõnul nägid riigihangete tingimused ette võimaluse hanked ka selliselt motiveerides lõpetada.
Saare Kommunaali juht Jüri Väärtnõu ütles eile, et on siiani oodanud, kas hange kehtib või ei kehti, kas sõlmitakse leping või mitte. “Meile pole isegi teatatud, kas me kvalifitseerusime või mitte,” sõnas ta, lisades, et on infot linna plaanide kohta saanud üksnes meediast.
”Meil oli otsustamiseks aega 21. novembrini ja enne otsuse tegemist ei olnudki meil osalejatele midagi teatada,” selgitas Sooäär.
Teadmatus tähendas hooldusfirmale, et edaspidiseid tegevusi oli raske planeerida. “Saame astuda vaid samme, et mitte pankrotti minna,” sõnas Väärtnõu, kinnitades, et üks tegevus on ka osa töötajate koondamine. “Me peame läbirääkimisi tööinspektsiooniga, et vastavad kooskõlastused saada,” lisas ta.
Kuigi linnale osutatav teenus moodustab praeguse seisuga küllaltki suure osa firma tööportfellist, selle kaotamine Väärtnõu kinnitusel ettevõttel jalgu alt ära ei löö. “Kõik firmad kujundavad ennast ringi ja mõtlevad uusi asju välja,” märkis ta.
Kahtleb otstarbekuses
Jüri Väärtnõu hinnangul on linnavalitsuse juurde heakorraosakonna moodustamisel küsitavusi omajagu.
“Ma ei tea, mis seal taga on. Minu arvates tulnuks pigem targemini läbi mõelda riigihanke tingimused, kvaliteedinõuded ja kvaliteedikontroll. Vaja oleks ka mõistlikku järelevalvet, mis suudab ja oskab töid kontrollida,” rääkis ta.
Olukorras, kus mujal on kõik läinud hangete peale, on Väärtnõu arvates osakonna majanduslik efekt väga küsitav. “Mida see annab, kui kõik muud tööd jäävad hangete peale? Heakorrasummad on ju võrreldes muude hangetega kaduvväikesed,” sõnas ta, lisades, et selle teenusemahu juures, mida linn praegu soovib saada, oleks normaalne lepingumaht 6–7 miljonit krooni aastas.
“Teine asi on see, et Kuressaare pole heakorra poolest mitte kõige nadim olnud, pigem oleme paremate, puhtamate ja ilusamate linnade hulgas. Ma ei näe põhjust, miks see otsus on tehtud,” ütles Saare Kommunaali juht.
Vähe koormust?
“Ma kardan, et siin hakkab toimuma maksumaksja raha ebaotstarbekas kasutamine,” märkis Väärtnõu, viidates, et linnavalitsuse alluvuses olev osakond ei tohi väljapoole teenust osutada ja äritegevust arendada.
“Mitu miljonit maksvatele masinatele ei jätku Kuressaare linna mastaapides kaugeltki piisavat töökoormust. Mujal ta aga nendega teenust osutada ei tohi,” rääkis ta.
|
|
|
 |
|
|
Mehis Tulk Meie Maa 09-11-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|