Pühapäev, 28. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 10:20
Temperatuur: -2.4°C
Õhurõhk: 750.7 mmHg
Õhuniiskus: 98 %
Tuule kiirus: 5.5 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Maavanem tahab sadamad ja sillatrassi Natura võrgustikust välja jätta (8)  
  Saare maavanem Toomas Kasemaa tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku arvata Natura 2000 võrgustiku eelvaliku alade hulgast välja merealad, kus asuvad maakonna strateegilise arengu seisukohalt olulised infrastruktuuri objektid, mis kajastuvad üleriigilises planeeringus “Eesti 2010” ja maakonnaplaneeringus.

Augustis keskkonnaministrile saadetud kirjas palub maavanem Toomas Kasemaa Natura 2000 eelvõrgustiku alade hulgast välja arvata järgmised objektid:
• Suurde väina kavandatava püsiühenduse trass ja Viirelaid;
• Ninase poolsaarele rajatud Saaremaa sadama vee-ala ning faarvaater;
• Aktiivses kasutuses olevate meresadamate (Kuivastu, Orissaare, Kõiguste, Roomassaare, Kuressaare, Nasva, Mõntu, Triigi) veealad ja faarvaatrid;
• Pammana poolsaare tipp koos Soela väina veealaga, mis on ette nähtud Saaremaa – Hiiumaa veeühenduste edasiarendamiseks;

Olukorras, kus praktiliselt kogu Saaremaad ja Muhumaad ümbritsev meri ja veealad on võetud Natura eelvaliku alade hulka, tunnetame ohtu Saare maakonna tasakaalustatud arengule, teatas maavanem. Sealjuures tekib otsene oht seaduslikul alusel kehtestatud maakonnaplaneeringuga ning üld- ja detailplaneeringutega kavandatud tegevuste rakendamisega.

Maavanema sõnul puuduvad garantiid, et näiteks laevaliiklust ei hakata piirama ja et traditsiooniline rannaelu saab jätkuda (piirangute karmistamise signaale on tulnud naaberriikidest). Samuti on maavalitsusel selgusetu, millistel teaduslikel uuringutel põhinevad sellised lausaliselt kaardistatud merelised linnuhoiualad. Laevateel, nagu ka maanteel ja linnatänavatel ei ole võimalik ja ilmselt ka vajalik elupaiku kaitsta.

Maavanema sõnul on maavalitsuse ettepanek Natura 2000 eelavaliku alade revideerimiseks leidnud mõistmist Saaremaa Keskkonnateenistuse poolt. Samas on maavalitsuse andmetel olemas tugev surve linnuhoiualade eelvalikualasid mitte revideerida. Selline lähenemine tundub maavanema sõnul olevat dogmaatiline, arvestades asjaolu, et Natura-alade arvu, suuruse ja piiride kehtestamine on Eesti riigi siseasi, lähtudes küll EL direktiividest.

Sel nädalal laekus keskkonnaminister Rein Randverilt vastus maavanema kirjale, kus öeldakse, et linnualade valimisel ei saa mitte mingil juhul arvestada majanduslikke kriteeriume, vaid lähtuda tuleb üksnes ornitoloogilistest (teaduslikest) kriteeriumitest. Ühe või teise ala väljajätmine Natura 2000 võrgustikust tuleb kõne alla siis, kui see ala ei vasta välja töötatud teaduslikele kriteeriumitele. See, kas ala läbivad laevateed või muud trassid, ei oma ala määratlemisel otseselt tähtsust.

Näiteks Euroopa Kohtu lahendis C-355/90 (Euroopa Ühendus vs Hispaania ) on sätestatud, et nii Natura 2000 linnualade kui ka loodusalade valimisel tuleb lähtuda ainult teaduslikest kriteeriumitest ja majanduslikel ega sotsiaalsetel põhjustel ei tohi ala või osa alast Natura 2000 võrgustikust välja jätta. Majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid tuleb arvesse võtta alade kaitse korraldamisel.

Linnualade piiride muutmine võib kõne alla tulla ainult erandjuhul, kui linnuala piiritlemisel on tehtud viga või ala on kaotanud oma väärtuse. Kusjuures väärtuse kadumine pärast liitumishetke toob endaga kaasa rikkumismenetluse, kuna liikmesriik pole suutnud tagada ala väärtuse säilimist.

Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel peatub Suures väinas mitmeid veelinnuliike sellisel hulgal, mis ületavad rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumite arvulise künnise. Kui linnualast välja jätta lõunapoolne osa (nagu seda on välja pakutud), siis see vähendaks oluliselt linnuala piiresse jäävat osa rahvusvaheliselt tähtsast veelindude peatumisalast.

Suur väin on üks tähtsamatest arktiliste veelindude kevadistest läbirändealadest kogu Euroopas ja Lääne-Palearktikas. Aprilli lõpus ja mais on vaadeldud 3-4 miljoni veelinnu läbirännet, tegelikku läbirändajate hulka on hinnatud kuni 5 miljonini.

Küdema laht, milles asub ka uus Saaremaa sadam, on väga oluline talvitusala kirjuhahale, kühmnokk-luigele, sõtkale jt linnuliikidele ning oluliseks rändepeatus-paigaks väikeluigele, hallhanele, sookurele jt.

Kura kurgu linnuala on moodustatud 18 linnuliigi elupaikade kaitseks, kelle teadaolev arvukus alal täidab rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumi. Kura kurgul on erakordselt suur tähtsus mitme avamerel peatuva veelinnuliigi talvitusalana. Kura kurgus talvituvad kaurid, aulid ja tõmmuvaerad täidavad oma arvukusega nii Euroopa Liidu tähtsusega linnuala, üle-Euroopalise tähtsusega linnuala kui ka globaalse tähtsusega linnuala valikukriteeriumid.

Kui jätta Kura kurgu linnualasse ainult kuni 5 m sügavune madal rannikumeri nagu on vahepeal välja pakutud, siis jääks linnualast välja suurem osa eelpool nimetatud oluliste liikide peatumisalast. Väljapakutud variant jätaks linnualast välja olulised alad umbes veerandile Kura kurgu kui linnuala väljavaliku aluseks olnud linnuliikidest ning sellega ei saa nõustuda. Sama moodi on ka ülejäänud Natura 2000 linnualade piiritlemisel lähtutud ornitoloogilistest kriteeriumitest.

Kuigi Natura 2000 alad hõlmavad laevateid ja sadama-alasid, ei ole põhjust karta, et olemasolevaid ja vähemalt üldplaneeringus kavandatud laevaliiklust hakataks Natura 2000 võrgustiku tõttu oluliselt piirama. Tegelikult ei ole vahet, kas laevateed ja sadama-alad on Natura 2000 alade sees või piirnevad nendega, sest kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 kaitse-eesmärkide ja ala terviklikkuse säilimisele tuleb hinnata mõlemal juhul. Mõned linnuliigid näivad lausa eelistavat laevaliikluse lähedust. Näiteks Eesti suurim tutt-tiiru koloonia pesitseb Kuivastu - Virtsu laevatee ääres. Loomulikult, kui kavas on suurendada laevaliikluse intensiivsust, siis tuleb hinnata kavandatavate tegevuste mõju Natura aladele.

Mis puudutab võimaliku püsiühenduse rajamist, siis kõigepealt tuleb keskkonnamõju (strateegilise) hindamise käigus välja selgitada, kas see avaldab Väinamere Natura 2000 linnu- ja loodusala kaitseväärtustele olulist mõju. Kui jah, siis tuleb kaaluda võimalikke alternatiive ning kui alternatiive ei leidu ja tegemist on avalikkuse jaoks esmatähtsate tungivate põhjustega, sealhulgas majanduslike ja sotsiaalset laadi põhjustega, siis võib tegevuse jaoks loa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul (vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-dele 29 ja 45). Kui kavandatav tegevus võib mõju avaldada Loodusdirektiivi järgi esmatähtsatele liikidele või elupaikadele, saab tegevuseks loa anda pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse küsimist.

Samuti ei hakka Natura 2000 võrgustik piirama traditsioonilist rannaelu. Pigem võiks väita vastupidist, sest Natura 2000 aladel püütakse säilitada traditsioonilisi rannikuäärseid tegevusi nagu karjatamine ja niitmine soodustades seda vastavate toetuste maksmisega ning ka kalapüüki ei kavatseta hoiualadel keelata. Samuti peaks Natura 2000 võrgustik kaasa aitama Saaremaa traditsioonilise maastiku säilimisele, mis viimastel aastatel on sattunud tugeva ehitussurve alla.
 
  Raadio Kadi 20-10-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Okt 2006 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Laima, Raima, Niina 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2367 Veebimajutus: www.eq.ee