Pühapäev, 28. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 10:50
Temperatuur: -2.2°C
Õhurõhk: 750.8 mmHg
Õhuniiskus: 98 %
Tuule kiirus: 4 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Linn tõstab maamaksu peaaegu kahekordseks (15)  
  Kui Kuressaare linnavolikogu toetab tuleval nädalal linnavalitsuse pakutud ühtse, 1,5% maamaksumäära kehtestamist, peab kolmveerand linna maakasutajaist ehk enam kui 6000 isikut tulevast aastast maksma praegusest 87,5% kõrgemat maamaksu.

Maa korralise hindamise käigus 2001. aastal jaotati linn neljaks maamaksutsooniks. 2003. aasta novembris kehtestas linnavolikogu tsoonides erinevad maksumäärad – esimeses ja teises tsoonis ehk kallimas, kesklinna piirkonnas, 1,3 %, kolmandas ja neljandas tsoonis aga 0,8% maa maksustamishinnast aastas.

Kõigile ühtne protsent

Linnavalitsuse ettepaneku kohaselt kehtestataks tuleva aasta algusest ühtne maamaksu määr 1,5% kõikides tsoonides. Selle tulemusena tõuseb näiteks kolmanda tsooni maaomanikel maamaks keskmiselt 87,5 %. Kolmas piirkond on aga 1324,3 hektari ja 5964 maakasutajaga linna suurim hinnatsoon. Esimesse tsooni jääb 15,7 hektarit ja 324 kasutajat, teise 115,7 hektarit ja 1602 kasutajat ning neljandasse tsooni 40,3 hektarit ja 57 kasutajat.

Ühtse maksumäära kehtestamine on eelnõu seletuskirja kohaselt põhjendatud soovist kohelda kõiki maaomanikke maksustamisel võrdselt, vaatamata nende maaomandi asukohale linnas. Erinevused maksu suuruses kujunevad aga maksustamishinnast, mis sõltub maa väärtusest erinevates hinnatsoonides.

Kuressaare Majaomanike Seltsi juhatuse esimees Lembit Ots ei olnud maamaksu tõstmise plaanist kuulnud, kuid kinnitas, et seltsi liikmed seda mingil juhul ei toeta.

“Ega kõigil ei lähe ju elu paremaks. Mida siin tõsta on? Inimesed oma maa pealt ju tulu ei saa, õunu pole kusagile müüa. Maa pole ju linnas mingi tulusaamise allikas,” rääkis ta.

Samas oli Ots skeptiline, et paarisaja liikmega majaomanike seltsi keegi kuulab. “Meie võime siin häält teha, aga võim on ikka poliitikute käes. Juba mitmed valimised on võim olnud Reformierakonna käes ja nad teevad, mida tahavad,” sõnas ta, avaldades siiski lootust, et linnavolikogus on poliitilisi jõude, kes võivad maksutõusu pidurdada.

Opositsioon toetab?

Linnavolikogu opositsioonilise keskfraktsiooni juht Arvo Ader ütles, et tema toetab maksumäära tõstmist. “Maamaks on pikka aega olnud tõstmata. Minu arvates on eelarve ääretult pingeline. Kui hakkame vaatama, siis ei jätku raha ei siia ega sinna,” sõnas ta. Ader ei välistanud ometi, et keskfraktsioon võib eelnõu mitte toetada.

Aderi fraktsioonikaaslane Laine Tarvis arvas, et planeeritav maksutõus on liiga järsk. “Kui vaadata eelnõu seletuskirja, siis ei püütagi varjata, et maksu tõstmise taga on lihtsalt soov linnakassasse raha juurde saada,” nentis ta.

Seletuskirja järgi on linnal soov suunata täiendav maamaksust laekuv osa eelkõige linna infrastruktuuri (teed, tänavad, sademeveesüsteemid, kõnniteed, tänavavalgustus) remonti ja väljaehitamisse. Tänavu laekub linnakassasse maamaksuna pisut alla 3 miljoni krooni, mis moodustab 1,4 % linnaeelarve tulubaasist. 1,5% maksumäära kehtestamise korral suurenevad linna tulud 2,1 miljoni krooni võrra. Uue maksumääraga moodustab maamaks linna järgmise aasta tuludest juba 2,2%.

Volikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest liige Tiit Sarapuu möönis, et maa maksustamishind on Kuressaares ajast ja arust. Ta nentis ka, et tulekul on uus maade korraline hindamine ja kui tulevaks aastaks kehtestataksegi 1,5% maksumäär, siis hindamise järel tuleb see kindlasti tagasi alla viia. Samas ei osanud ta selgitada, miks just praegu maamaksu protsenti tõstma peaks.

Hindamine tulemas

Suure tõenäosusega toimub tuleval aastal järjekordne maa korraline hindamine, mis vahepealset kinnisvara hinnarallit silmas pidades võib maa maksustamishinda mitu korda kergitada. Arvo Ader sõnas, et kui maksustamishind järsult tõuseb, tuleb maksuprotsent uuesti alla tuua.

Ka Sarapuu nentis, et uue hindamise valguses läheb tuleval aastal samal ajal maksuprotsent päris kindlasti muutmisele, alanedes eeldatavalt 0,2–0,3 % kanti.

---

Kui palju maamaks tõuseb?

• Kui varem maksis I ja II tsoonis 600 m2 suurusel elamumaal elav inimene aastas 780 krooni, siis volikogu heakskiidu korral uuest aastast 900 krooni.
• 1000 m2 krundi puhul tõuseks maamaks 1300 kroonilt 1500 kroonini.
• III tsoonis, kus elab suurem osa Kuressaare elanikest, tõuseks maamaks 600 m2 krundi puhul 336 kroonilt 630 kroonini ning 1000 m2 krundil 560 kroonilt 1050 kroonile.
• IV tsoonis oleksid vastavad arvud 144 ja 270 ning 240 ja 450 krooni.

Riik pressib peale

Maamaksu laekumise suurendamise ehk maksu tõstmise taga on ka riigipoolne surve. Nimelt on riik võtnud oma eelarvest omavalitsustele suunatava tasandusfondi raha jaotuskava koostamisel Kuressaares laekuva maamaksu baasiks 4,4 miljonit krooni. Kui linn kogub maksu vähem, väheneb ka riigi tasandusfondist eraldatav rahasumma.

Keskmine maamaksumäär Kuressaares on 0,9%, jäädes alla pea enamiku meiega samas suurusjärgus olevate linnade maamaksumäärale. Maamaksuseadusega lubatud kõrgeim maksumäär on 2,5%.

Võrdlus valdadega

Kuressaare 0,9%
Kaarma 1,3%
Kihelkonna 1,6%
Kärla 1,7%
Laimjala 1,4%
Leisi 1,7%
Lümanda 1,7%
Muhu 1,0%
Mustjala 1,2%
Orissaare 1,5%
Pihtla 1,1%
Pöide 1,3%
Ruhnu 0,9%
Salme 0,9%
Torgu 1,6%
Valjala 1,2%

Võrdlus linnadega

Viljandi 1,2%
Võru 1,4%
Valga 1,7%
Põlva 1,4%
Paide 1,9%
Jõgeva 1,9%
Kärdla 2,0%
Kohtla-Järve 2,0%
Haapsalu 1,0%
Pärnu 1,0%

---

Eelmine hinnatõus kahe aasta eest

Praegusele tasemele tõstis Kuressaare linn maamaksu 2003. aasta lõpus, mil maks suurenes kolmandiku võrra. 2004. aasta maamaksumääraks kehtestati siis I ja II tsoonis 1,3 protsenti ja III ja IV tsoonis 0,8 % maa maksustamishinnast aastas.

Maksutõusu tulemusel hakkas linnale maamaksust senise 2,1 miljoni asemel laekuma aastas 2,8 miljonit krooni.

Enne seda tõusis maamaks järsult 2002. aastal, pärast 2001. aasta maade korralist hindamist. Linn kehtestas siis III ja IV hinnatsoonis maksumääraks 0,6%, I ja II tsoonis aga 1% maksustamishinnast. Tsoonide piiride muutmise tulemusena tuli enam kui poolesajal majaomanikul alla neelata rohkem kui 300-protsendiline maksutõus, osal suurenes maks veerandi võrra.

Maamaksu sedavõrd ebaühtlast muutumist põhjendasid linnaametnikud toona 1996. aasta maa korralises hindamisega, mil oluliselt tõusis ärimaa hind, kuid elamumaa hind jäi peaaegu samaks.

---

Soodustused on visalt suurenenud

Volikogule esitatava eelnõu kohaselt vabastatakse maamaksust represseeritud ja represseeritutega võrdsustatud isikud kogu elamumaa ulatuses vastavalt seadusele. Kuressaare linna elanike registrisse kantud riikliku pensionikindlustuse alusel pensioni saajad vabastatakse maamaksust kuni 400 krooni ulatuses, kusjuures vabastuse taotleja maks peab olema suurem kui 300 krooni.

2002. aastast said pensionäridest majaomanikud maksuvabastuse 250 krooni ulatuses aastas. Soodustuse saajaid oli siis 800 ringis.

2003. aastal tõstis linn pensionäridele maamaksust vabastamise määra 250 kroonilt 350 kroonile. Maamaksust vabastust saavad taotleda need pensionäridest maakasutajad, kelle maamaks on suurem kui 150 krooni ja kes ei saanud maa kasutusõiguse alusel rendi- ja üüritulu.

---

MEIE MAA ARVAB: Olematu maksudebatt

Kui omavalitsus plaanib mingit maksu tõsta ligi kaks korda ja see puudutab tuhandeid maksumaksjaid, kas siis on tegemist marginaalse asjaga?

Kuressaares tundub paraku nii olevat. Sest linnavolinikest ei ole kõnealusel teemal ei kohalikus lehes ega raadios keegi sõna võtnud ja üritanud kodanikele maksumäära muutmisega seotud asjaolusid selgitada ja põhjendada.

Üllataval kombel veab maksu tõstmist reformierakondlik linnavalitsus, kes partei vaadete järgi peaks pigem koormiste suurendamise vastane olema. Ja opositsiooniliidrid laulavad samal noodil. Et linna kaukasse on kroone hädasti juurde vaja.

Kus need kroonid siis on? Kui Haapsalu pani läinud nädalal kokku juba kolmanda lisaeelarve, siis Kuressaare on tänavu piirdunud vaid ühega, kusjuures sellegi tulud laekuvad hoopiski erakorralisest maatehingust. Ometi moodustab aasta lõpuks linnakassa ülelaekumine erinevatel hinnangutel 4-5 miljonit krooni. Kas on tõesti praegu maamaks see ainus kivi, kust annab veel vett välja pigistada?
 
  Mehis Tulk Meie Maa 20-10-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Okt 2006 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Laima, Raima, Niina 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2283 Veebimajutus: www.eq.ee