Pühapäev, 28. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 10:50
Temperatuur: -2.2°C
Õhurõhk: 750.8 mmHg
Õhuniiskus: 98 %
Tuule kiirus: 4 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Kuressaare haigla on ööpäevaringse valve kaotamise vastu (28)  
  Kuressaare haigla ei nõustu sotsiaalministeeriumi plaaniga kaotada alla 40 000 elanikuga maakondi teenindavates haiglates kohapealne ööpäevaringne valveteenistus vältimatu abi andmiseks.

“SA Kuressaare Haigla ei saa kuidagi nõustuda sellega, et meie haiglas ei saa olema enam ööpäevast kohapealset valvet,” ütles SA Kuressaare Haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu. “See on tõsine märk, et Saare maakonnas võib toimuda arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi oluline langus. Kannatajaks jääb aga patsient.”

Kavast muuta kohapealsed valved kodusteks valveteks kuulsid Kuressaare Haigla SA esindajad möödunudneljapäevasel koosolekul sotsiaalministeeriumis abiminister Peeter Laasikult, kes rääkis haiglaliikide nõuete muutmisest.

Saaremaa on eriline

Sarapuu leiab, et kiire ja kvaliteetse arstiabi andmiseks on väga oluline arvestada meie maakonna iseärasust – saarelisust. “Tervishoiu arengukavas on ette nähtud, et eriarstiabi piirkondlik kättesaadavus peab olema kas 70 kilomeetri või ühe tunni tee kaugusel,” ütles Sarapuu. “Oma kauguse ja saarelisuse tõttu aga ei saa me mingil juhul viia patsienti, välja arvatud helikopteriga, ühe tunniga suuremasse haiglasse. Järelikult peame paratamatult siin abi osutama.”

“Kuna teiste – Raplamaal, Järvamaal, Valgas, Võrus, Põlvas asuvate haiglate kaugus keskhaiglast või regionaalhaiglast jääb 60—70 kilomeetri piiridesse, siis neil nii suurt probleemi ei ole,” leidis haigla nõukogu liige, maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Madis Allik.

Alliku hinnangul kujutab plaan muuta haiglaliikide nõudeid ning luua kohustusliku valveringita maakonnahaiglad endas ohtu, et Kuressaare haigla muutub praegusest üldhaiglast madalama kategooria haiglaks. “Kahjuks on praegu kurb tendents ministeeriumi poolt vähendada ääremaade turvalisust,” tõdes nõukogu liige Juri Zabellevitš.

Valvering tagab ravi kiiruse ja kvaliteedi

Sotsiaalministri 2004. aasta määruse “Haiglaliikide nõuded” järgi peab üldhaiglas ööpäevaringselt töötama vähemalt neli erialaspetsialisti: erakorralise meditsiini arst või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud arst, sisemeditsiini eriala arst, üldkirurg, günekoloog-akushöör.

Viktor Sarapuu sõnul tagab nelja erialaarstiga valvering Kuressaare haiglas selle, et arstiabi oleks õigeaegne ja kvaliteetne. “Patsiendi jaoks on oluline vahe, kas arst saab ta kohe vastu võtta või sõidab kodust välja alles tunni aja pärast,” kinnitas Sarapuu. “Isegi kui töötab vaid üks valvearst, siis, olles üksi suure hulga patsientidega, võib ta väsimuse ja pinge tõttu teha valesid otsuseid.”

“Pealegi ei küüni ühe valvearsti kompetents kõikjale,” lisas haigla SA nõukogu esimees, linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu ala abilinnapea Juhan Nemvalts. “Ja mis saab siis, kui ainsa valvearstina pean otsustama, kas kell kaks öösel kutsun kolleegi välja või teen hoopis kõik ise?”

Kuigi Kuressaare kiirabimeeskondade koosseisu erialaarst ei kuulu, ei saa nemadki muidu läbi – vajadusel sõidab valvearst brigaadiga kaasa.

Seda, et Kuressaare haiglas on ööpäevaringne valveteenistus vajalik, näitab Sarapuu kinnitusel ka statistika. Juunis, juulis ja augustis pöördus Kuressaare haigla poole väljaspool tööaega – pärast kella 16, laupäevadel, pühapäevadel ja riiklikel pühadel – kokku 2701 abivajajat. Kui ööpäevas oli patsiente keskmiselt 39, siis väljaspool tööaega koguni 29. “Raskus on langenud just väljapoole tööaega – õhtusele ja öisele ajale,” tõdes Sarapuu. “Järelikult on neile arstidele, kes valvavad, olemas töö, patsiendid, nõudlus.”

Valveraha kaob?

Kuressaare haigla nelja ametikohaga ööpäevast valveringi rahastab haigekassa
5 582 640 krooniga, mis läheb valvearstide palkadeks. Haigla juht kardab, et juhul, kui kohapealsed valved muudetakse kodusteks valveteks, kaob ära ka haigekassapoolne rahastamine. “Kuna praegu toetab haigekassa vaid kohapealseid valveid, on see oht väga suur,” leiab Sarapuu.

“Abiminister ütles, et valveringide maksumust tuleb optimeerida,” vahendas Madis Allik. “See ei tähenda ju midagi muud, kui et alla
40 000-se elanikkonnaga maakondi teenindavate haiglate valvetasusid tuleb vähendada.”

Sarapuu sõnul kaob kohapealse valveteenistuse kaotamisega ka praegu 1,5 ametikohaga arstide võimalus töötada rohkem kui ühel ametikohal. “See tähendab veel üht ohtu,” lausus Sarapuu. “Arstid, kes saavad töötada vähem ega saa valvetööd teha, võivad öelda: “Läheme sinna, kus saame ennast rakendada mitmel rindel. “”

“Meie eesmärk on see, et Kuressaare haigla saaks säilitada oma neljaarstilise valveteenistuse ja see oleks finantseeritud. Meiega nõustub nii haigla nõukogu, maavanem kui ka linn,” resümeeris Viktor Sarapuu.

---

Sotsiaalministeerium ei kaota ööpäevaringseid valveid

Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik:

Olen sügavalt veendunud, et Eesti arstiabi põhiprobleem on arstide nappus. Ambulatoorsete vastuvõttude jaoks on sel aastal haigekassas piiramatult raha, kuid haiglad kurdavad, et arste ei jätku.

Analüüsisime haiglavõrgu arengukava komisjonis erakorralist tööd nendes haiglates, mille teeninduspiirkonnas on alla
40 000 elaniku. Selgus, et nendes haiglates tehti pärast tööaega 4–6 operatsiooni kuus. Samal ajal on aga neli valvearsti ööpäevaringselt valves.

Peab arvestama ka seda, et erinevate erialade arstide arv on piirkondades erinev. Nii on mõnes maakonnas rohkem pediaatreid, teises näiteks anestesiolooge, kolmandas kirurge.

Eelnevast tulenevalt jõudsime otsusele, et senise valveringide kohustuse asemel anname haigla juhtkonnale võimaluse arste ratsionaalsemalt rakendada. Raha jääb alles – seda keegi ära ei võta.

See tähendab, et haigla juhtkond analüüsib oma haigla erakorralise töö koormust ning leiab ise, kuidas on kõige ratsionaalsem valveid korraldada. Kui selleks on jätkuvalt neli valvearsti 24 tundi ööpäevas, siis ka sellisteks valveteks jääb raha alles.

Kui juhtkond leiab, et suudab oma arste ratsionaalsemalt kasutada, siis anname neile võimaluse seda teha.

Sotsiaalministeerium peab kaitsma patsienti. Patsiendil peab olema võimalik pöörduda oma haiglasse, ta ei pea minema ravi saamiseks keskusesse. Haiglatel on aga kohustus teha ühe tunni jooksul patsiendi jaoks raviotsus – kas osutada ambulatoorselt abi või võtta ta haiglasse. See on iga haigla juhtkonna otsustada, kuidas oma haiglas arstide tööd paremini organiseerida.

Meie tahame oma otsusega võimaldada haiglatel arstiressurssi paremini kasutada. Teiseks kaitseme patsienti – tema peab saama raviteenust elukohajärgselt ja ühe tunni jooksul. Kolmandaks usaldame haiglate juhte ja anname neile võimaluse tööd paremini korraldada ning oma haiglat paremini majandada.

Sotsiaalministeerium on aga öelnud selgelt välja, et Saaremaad ja Hiiumaad peame alati vaatlema teistest maakondadest erinevalt, sest mõlemad on saared.
 
  Monika Puutsa Meie Maa 04-10-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Okt 2006 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Laima, Raima, Niina 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2248 Veebimajutus: www.eq.ee