Reede, 22. september Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Põhja-Saaremaa ainus, Karja küla bensiinijaam keerab kraanid kinni (10)  
  Põhja-Saaremaa ainus kütusetankla Karja külas lõpetab tegevuse, sundides autoomanikke, ühistuid ja valla oma transporti edaspidi kütust hankima kümnete kilomeetrite kauguselt Kuressaarest või Orissaarest.

Leisi vallas Karja külas asuva tankla omanik OÜ Karja Bensiinijaam kavatseb septembrikuu jooksul tegevuse lõpetada, kuna leiab, et ümberehituseks vajaliku investeeringu tasuvusaeg oleks liiga pikk. Suurt rahapaigutust nõuab tankla alla 5 mm paksuse sünteesmaterjalist kile paigaldamine.

Savist ei piisa

13 aastat tegutsenud Karja bensiinijaama juhataja Ain Västeri andmetel piisas varasemate nõuete järgi keskkonnaohtlike objektide aluse saviga katmisest. Nüüd aga tuleks kogu pinnas üles võtta, maa kilega katta ja kogu rajatis uuesti püsti panna.

Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep tunnistas, et tulevik pole üldsegi roosiline, sest seni on edaspidisest tankla opereerimisest ära öelnud Alexela ja pigem äraütlevale seisukohale jäänud Olerex. “Saare Kütusega pole veel räägitud,” lisas Mõtlep.

Saare Kütuse juhataja Margus Hiet ütles Meie Maale, et soovitab tankla või vallavalitsuse esindajal kindlasti endaga ühendust võtta.

“Võib-olla saab vähemalt mingit nõugi anda,” lausus ta. Samas märkis Hiet, et, näiteks, Sõrve otsa inimesed ja ettevõtted käivad juba aastaid oma sõidukeid Kuressaares tankimas.

Leisi vallavanem Mõtlep ütles, et juhul, kui Karja tankla tegevuse lõpetab, mõjub see otseselt selle kandi sõidukiomanike rahakotile ja paneb eriti raskesse olukorda kohalikud ühistud, talunikud ja valla kommunaalameti. “Ma nüüd ei teagi, kas hakkavad tekkima põrandaalused kütusehoidlad või kuidas ühistud selle probleemi enda jaoks lahendavad,” sõnas Mõtlep.

Linnast kulukas tuua

Kui eraauto omanik satub Kuressaarde asju ajama, tangib ta praegu ja võib linnas ka edaspidi seda teha, siis ühistu masinatele 30–40 kilomeetri kauguselt Kuressaarest või Orissaarest kütuse toomine on problemaatiline ja üsna kulukas. Samuti muutuks senisest tublisti kallimaks talvine lumelükkamine ja muud kommunaaltööd.

Valla oma koolibussile Kuressaarest kütuse hankimiseks tuleks kolmandik paagitäiest lihtsalt maha sõita, märkis Ludvik Mõtlep.

“Mingit hoidlat ju vallal või ühistutel pole, kus suuremas koguses kütet hoida,” lisas ta. Isegi, kui oleks, tekiks ikkagi küsimus, millega kütus kohale vedada. Kui varem võis väiksemates kohtades kütust müüa ka spetsiaalse kütuseauto pealt, siis nüüd juba ammu enam mitte.

Kärla ei lõpeta

Kuressaarest sarnaselt Karjale samuti umbes 35 kilomeetri kaugusel asuva Kihelkonna valla elanikud saavad kütust lisaks linnale 16 km kauguselt Kärla tanklast.

Kärla tankla juhataja Villi Pihl ütles, et nendel täideti vajalikud keskkonnanõuded juba aasta tagasi ja praegu ei ole näha, et mingite järgmiste euronõuete pärast oleks vaja veelgi suuremaid ja üle jõu käivaid investeeringuid ette võtta.

Kihelkonna vallavanem Marju Lõbus ütles, et tema ja tutvusringkond tangib oma autosid siiski põhiliselt Kuressaares, kuhu niikuinii asju ajades satutakse.

“Muidugi oleks kõige parem, kui tankla asuks Kihelkonnal, kuid paistab, et ühtegi kütusefirmat meie kanti laienemine ei huvita; või ei tasuks see end ära,” märkis Lõbus.

---

MEIE MAA ARVAB - Kütusest nii ja teisiti

Mis siis juhtub, kui kütusetankla Karjas tegevuse lõpetab?

Linna ja tagasi sõitjate hulk läheb suuremaks, aga küll jõuab Leisi maantee äärne mets nende tekitatud heitgaasidki alla neelata. Orissaare, samuti bensiinijaamu täis tikitud Kuressaare saavad kundesid ja sõidukeid juurde.

Tõsi, ega siiani Karja tanklat külastanud autod jaama sulgemise pärast veel seisma, ümberkaudsed põllud kündmata-külvamata ega lumi külavaheteedelt lükkamata jää. Aga mingis mõttes on bensiinijaam, lisaks koolile ja rahvamajale justkui märk, et ümbruskonnas on veel piisavalt aktiivset ja toimekat rahvast, et selle kandi elu pole kaugeltki soikumas. Kuigi ehk mitte nii otseselt, on sedalaadi infrastruktuuri koomaletõmbumine mõjutanud ja mõjutab kindlasti edasi inimeste koondumist suuremate keskuste ümber ning teisigi sotsiaalmajanduslikke protsesse.

Kui me räägime ühest ametlikust tanklast, siis keskkonnariskid piirduvad selle territooriumiga. Paradoks aga peitub selles, et tankla sulgemisel keskkonnariski ala hoopis suureneb. Erinevate vaatide, mahutite ja kanistrite näol, millest pole ülevaadet enam kellelgi.

Kõige kurvem on see, et olukorra leevendamiseks mingeid mõistlikke lahendusi tänase seadusandluse valguses ei paista. Patriotismist aga bensiinijaama keegi vaevalt et pidama hakkab.

24. august 2006
 
  Andres Sepp Meie Maa 24-08-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Aug 2006 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Maurits, Mauri, Maur, Marvo 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2590 Veebimajutus: www.eq.ee