|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Jaht jäi sadama sissesõidukanali põhja kinni
|
|
|
|
Kahemastiline avamerejaht jäi möödunud reedel süvisega Kuressaare jahisadama sissesõidukanalisse kinni. Sadama kapteni Oskar Jõgi hinnangul põhjustas purjeka kinnijäämise kapteni rumalus, kuna kanal ei ole nii suurtele alustele ette nähtud.
Harrastuskalur Ants Hunt toimetas parajasti kalapüügipaadil faarvaatri ääres teiselpool valle, kui nägi kuidas kahemastiline jaht sissesõidukanali keskosas kinni jäi. “Jaht seisis sisuliselt kiilu peal põhjas kinni, oli isegi natuke kaldu,” rääkis Hunt.
Vajasid abi
Ta küsis jahil viibijatel, kas nad soovivad abi ja pärast jaatava vastuse saamist sõitis Hunt oma mootorpaadiga jahi juurde ning üritas köie abil alust lahti tõmmata. “Sidusin köie paadi tahaotsa kinni, panin paadile käigu sisse, võtsin hoogu ja tõmbasin. Proovisin niimoodi kolm-neli korda, kuid mingit resultaati ei olnud,” kirjeldas harrastuskalur enda tegutsemist.
Lahti pääsemise üritamise tulemusena keeras töötava mootoriga jaht end hoopis põiki kanalisse, sulgedes sinna sissesõidu. Samal ajal saabusid kanalisse kaks jahti, üks neist keeras otsa kohe ringi. Ants Hunt sõitis ühele jahile järgi ja palus sellelt abi kanalisse kinnijäänud alus lahti tõmmata.
“Hakkas juba hämaraks minema. Ega ööseks saa merele jääda. Jahi kapten küsis mult, kas servast saab läbi. Kui ütlesin, vaevalt küll, keeras jaht samuti otsa ringi Roomassaare suunas,” lausus Hunt, otsustades pärast jahi ebaõnnestunud lahtitõmbamist Kuressaare sadamas ära käia, et sealt abi kutsuda. Tagasi jõudes nägi ta kinnijäänud alust juba kaugenemas ja Soome jahti faarvaatrisse sisenemas. “Soome jahilt anti mulle žestikuleerides mõista, et see tõmbas kinnijäänud aluse lahti,” ütles Hunt. “Mitte ei usu, et jaht oleks omal jõul lahti pääsenud,” lisas harrastuskalur, kes päästis mullu kanalis lahti kinnijäänud jahi, mille pardal viibis kuus inimest.
Arusaamatu kinnijäämine
“Miks ta üldse sinna kanalisse ronis, taolisel jahil on ju GPS ja põhjakaardi näitaja peal,” jäi Hundile arusaamatuks. “Kui jaht oleks kinni jäänud sadakond meetrit sadama pool, oleks selle liivasest põhjast lahtisaamiseks pidanud läbi viima päästeoperatsiooni,” arvas Hunt.
“Kui laeva süvis on 2.60 ja kanali kõige madalam koht, mis on mõõdistatud ja merekaartidel kirjas, on 2.50, ei pääse ju kanalisse. Vastasel juhul võiks Lili Marleeni ka sadamasse kutsuda,” ütles Kuressaare jahisadama kapten Oskar Jõgi. Praegu, kui veed on ligi 20 sentimeetrit tavalisest allpool, on kanali sügavus alla 2 meetri 50 sentimeetri.
Kapten arvas, et pääseb läbi
Millise riigi lipu all kinnijäänud jaht sõitis, ei osanud Jõgi öelda. Sadama kapten lükkas ümber väite nagu oleks jaht Roomassaarde toimetatud. “Jaht sai omal jõul välja. Midagi tal viga ei olnud,” selgitas Jõgi. Sadama kapteni sõnul ei võetud jahilt sadamaga ühendust.
Hillar Lipp, kelle sadama kapten telefoni teel appi kutsus, arvas samuti, et jahi kapten ei arvestanud vee madalat seisu. “Tegemist oli kapteni möödalaskmisega usus, et äkki jaht läheb läbi,” sõnas Lipp, kelle kohale jõudes suundus jaht juba mere poole.
|
|
|
 |
|
|
Ahto Jakson Meie Maa 27-07-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|