|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Kes värvis Pöide kabeli vapi?
(12)
|
|
|
|
Politsei alustas kriminaalmenetlust, et uurida, kes sai hakkama omalaadse heateoga ja värvis ilma loata Pöides G. W. Aderkasi kabeli sissekäigu kohal oleva vappepitaafi ning kahtluse kohaselt ka välisseina.
Värvimine kooskõlastamata
Juhtivkonstaabel Hillar Peegeli sõnul ei ole keegi kabelit värviga üle valanud ega mökerdanud: “Kabeli välissein on värvitud ilusti roosaks ja vapp mitmevärviliseks, kuid tegevus on jäetud muinsuskaitseametiga kooskõlastamata. Eks uurimise käigus selgub, miks seda tehti.”
Kabeli omavoliline värvimine tuli ilmsiks pärast seda, kui muinsuskaitseameti töötaja Lilian Hansar tegi kultuurimälestiste ülevaatamiseks ringkäiku. Algul proovis muinsuskaitseamet ise uurida, kes võis kabelit värvida, kuid tulutult. Pöide vallavalitsus ei teadnud ka asjast midagi. Paar nime sealt küll anti, kuid need on tegu siiani eitanud. Seetõttu otsustas amet pöörduda politsei poole.
Sobimatud värvid
“Vappepitaaf on üle värvitud sobimatute erksate värvidega. Värvigamma on ka vale. Niimoodi ei värvi keegi vappe. Tundub, et tegemist võib olla keemiliste värvidega, sest värv läigib,” rääkis Hansar. Vapi värvimiseks on kasutatud kollast, sinist ja rohelist tooni värve. Hansari sõnul tuleb kõigepealt kindlaks teha, kes vapi üle värvis, siis saab tema käest küsida, milliste värvidega ta seda tegi. Vastasel juhul peab muinsuskaitseamet tellima kalleid analüüse.
“Kabeli välisseinal on veel kaks värvimata dolomiidist vappi. Loodan, et keegi neid värvima ei hakka,” lausus Hansar. Kabeli roosade seinte kohta ei osanud ta öelda, kas need olid juba enne värvitud või mitte. “Mälestusmärkidega kaasneb oma spetsiifika. Ei ole nii, et võtad potist värvi ja hakkad värvima. Ühtegi mälestust ei tohi hakata enne hooldama ega remontima, kui selleks on antud muinsuskaitseameti luba,” manitses Hansar.
Alustatud kriminaalmenetlus
Kuressaare politseijaoskonna pressiesindaja Urmas Kiili teatel alustas politsei juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse karistusseadustiku järgi, mis käsitleb kultuurimälestise rikkumist ettevaatamatusest või kui sellega tekitati suur kahju. Seadus näeb sellise teo eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Aderkasi kabel on Saaremaa hilisema sakraalarhitektuuri väljapaistvaim teos – Aderkaside, Bergide ja Buhrmeisterite ühine perekonnahauakabel. Tegemist on 1791. aastal rajatud klassitsistlikus stiilis hoonega, mis jaguneb kolmeks hauakambriks.
Arhitektuuri väikevorm taoliste hauakabelite näol hakkas Eestis laiemalt levima 18. sajandi lõpus. Pöide matusepaik on oma kunstirohkusega selle hoonetüübi suurepärasemaid näiteid Eestis.
|
|
|
 |
|
|
Ahto Jakson Meie Maa 20-07-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|