|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Ka kindel saar vajab Varjupaika
|
|
|
|
|
 |
|
 |
Juhataja Ingrid Purge. Foto: Katrin Metsand |
 |
Putkaste Samaariat teab keskmine hiidlane selle järgi, et seal on kena kaltsukas ja odava hinnaga kasutatud mööbli ostuvõimalus. Praegune juhataja Ingrid Purge näitab uhkustundega põrandate lihvimist, seinte värvimist ja mööbli paigutamist, koputab elanike ustele ja tutvustab, mis oludes Putkastes ollakse.
Ennemuistsel ajal oli siin lasteaed. Pooleteiseaastasena Hiiumaale elama tulnud Ingrid Purge elas oma perega siinsamas aia taga. Sealt käis ta esialgu lasteaias, siis oli ta mõnda aega lasteaia kasvataja, nüüd juhatab varjupaika. Aga aia taga elab ta pere, kasvab kolm last. Samaaria on varjupaik ehk turvakodu. Samasuguseid on Eestis kolm: Pärnus, Haapsalus ja Putkastes.
Mandri turvakodudes leiavad eluaseme peamiselt sõltlased. Hiiumaal on selle koha tähendus natuke teine, sõltuvalt saare vajadustest tulevad siia nii sõltlased; inimesed, kes vajavad abi kas tervise või vanuse tõttu; vanglast vabanenud; aga ka need, kes peavad oma kodust lahkuma perevägivalla või ahistamise tõttu.
Perevägivalda esineb Hiiumaal nagu igal pool mujalgi, kuulda on sellest aga vähe. Siin mängib oma rolli see, et hiidlane on kannatlik. Kannatajal poolel on tihti häbi oma pere lahkhelisid sõprade ja sugulaste ette tuua, sellepärast hoitaksegi suu kinni ja varjatakse. Vägivald aga ei küsi, kas tegu on asotsiaali või prominendi perega.
Vanuseliselt on siia tulnud nii üheksakümneaastased kui kolmekuused. Kõik, kes vajavad abi, nii moraalset kui füüsilist toetust, peavarju, sauna või ka kõhutäit. Paljudele on eriti tähtis turvatunde olemasolu. Töötajaid on praegu Samaarias viis. Tegu on pühendunud inimestega, kelle panus hädaliste abistamisse ei ole kaalutav kaaluga ega mõõdetav rahaga. Nende hoole all on kümme kuni viisteist hoolealust. Osa inimesi on diagnoosiga, see eeldab tõsist koostööd nii perearstide, psühhiaatri kui ka sotsiaaltöötajatega.
Ingrid Purge meenutab siiani tänutundega dr Katrin Noorkõivu ja on rahul, et vaatamata saarelt lahkumisele on temaga võimalik konsulteerida ja abi saada. Paaril korral on hingelt haiged inimesed siin üritanud enesetappu, nad on ellu jäänud. Niisugusel puhul püütakse taastada inimestes eneseusku, valmisolekut raskustest väljatulemiseks ja võimet sotsiaalselt lävida ning oma eluga hakkama saada.
Kaks korda nädalas viiakse siin majas läbi piiblitunde. Need ei ole kohustuslikud, aga kõik, kes jumalasõna vajavad, seda ka saavad. Piiblitunnid ei ole mitte ainult jumalasõna kuulamine. Need on kujunenud vestlusringideks, kus räägitakse elust üldse.
Väga tähtis on selles majapidamises töökasvatus. Vaadates hoovil uhkeid ümmargusi puuriitu, toas kõigis vikerkaarevärvides lõngakerasid, mis harutatud seismajäänud villastest esemetest, kotte, vaibakudumiseks mõeldud lõigutud kaltsukerasid näed, et siin tõesti tehakse tööd. Isegi territooriumi kaunistavad lillekompositsioonid on kellegi hoole all.
Rakendust leiavad kõik hoolealused vastavalt võimetele. Ingrid Purge: “Küsime – on niisugust asutust vaja? On see konkurendiks Tohvri hooldekodule? Vastame, et on ja ei ole ka. Ei ole konkurent, sest kontingent on erinev. Ja kui ongi konkurents, siis sellest võidab ainult hoolduse tase tervel Hiiu saarel.”
|
|
|
 |
|
|
KATRIN METSAND Hiiu Leht 18-07-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|