 |
Laupäev, 25. märts | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Kuressaare Gümnaasium läbib täieliku uuenduskuuri (10) | |||||
|
Sügisel Kuressaare Gümnaasiumisse (KG) minevaid õpilasi ootab ees pea täielikult uuenenud koolimaja. Lisaks kapitaalremondi läbinud klassiruumidele ja ventilatsioonisüsteemile saab kool ka oma talveaia.
Üle 20 miljoni kroonise laenurahaga läbi viidava remondi käigus tehakse korda kõik klassiruumid. Maha lammutatakse praegused tuleohtlikud saepuruplaadist vaheseinad ning asendatakse tuleohutusnõuetele vastavate seintega. Lisaks sellele valatakse vanade puitpõrandate asemele betoonist põrandad ning seinad muudetakse heliisolatsiooniga praegusest helikindlamaks. Umbsed klassid on ajalugu Kool saab ka täiesti uue küttesüsteemi. Töid läbi viiva Primus Saare OÜ tööjuhi Leo Rambi sõnul saab sügisest klassides temperatuuri ise reguleerida. “Kui päike sisse paistis, siis siin oli võimatu ju olla,” rääkis Rambi varasemast olukorrast ja ütles, et uue küttesüsteemiga saab temperatuuri ise tõsta ja langetada. Umbsete klasside probleemi lahendab uus ventilatsioonisüsteem, mille paigaldamine on hetkel pooleli. “Vanad ventilatsioonišahtid topiti kivivilla täis. Neist ei olnud mingit kasu,” rääkis Rambi tehtud töödest ja näitas koridorides paigaldamist ootavaid suuri ventilatsioonitorusid, mis alates sügisest ruumides õhuvahetust reguleerima hakkavad. Talveaeda aega veetma Suure uuendusena ehitatakse praeguse garderoobi juurde talveaed, mis KG direktori Toomas Takkise sõnul tehakse eelkõige õpilaste jaoks. Takkise sõnul on hetkel õpilastel puudu ajaveetmiskohtadest, kuna koridoride arvelt on juurde ehitatud klassiruume ja vaba ruumi on vähem. “Siis ta oleks selline koht, kus vahetundide ajal saab olla ja kus saab aega veeta, kui on vaba aeg või auk tunniplaanis,” rääkis Takkis. Võimla remont jääb Takkise sõnul tulevikku, kuid võimla ümbruses tehakse mitmeid muudatusi. Ujula pumbamaja peale ehitatud kahekorruselisse juurdeehitusse tulevad duširuumid, kuhu saab otse võimlast minna, ja võimlemisruum, kus tüdrukud saavad rahulikult aeroobikakavasid harjutada. Ujula juures olevad vanad duši- ja riietevahetusruumid asendatakse uute saunade ja pesemisruumidega ning ujula lähedusse ehitatakse diivanite ja stendidega puhkenurk. Kelder kasutusse Remondi käigus võetakse kasutusele mitmeid tühjana seisnud keldriruume. Näiteks leiti ujula juurest vaheseina tagant suur kasutamata ruum, kus ilmselt hoiti omal ajal veereservuaare. Nüüd ehitatakse sinna saunad ja duširuumid. Ühte keldriruumi, kus varem hoiti kruusa, tuleb aga õpetajate puhketuba. Keldrit kasutatakse ka uue garderoobiruumi ehitamiseks, kuhu pannakse 200 uut kappi. Sellega peaksid enamik õpilasi alates kuuendast klassist saama oma kapi. Remondi käigus värskendatakse ka koolimaja välisfassaadi ning maja saab uue plekkkatuse. Remont on täies hoos Praeguseks on Primuse töömehed lammutamistöödega lõpuni jõudnud. “Koolimaja põrandad on välja lõhutud, radiaatorid on maha võetud, ventilatsioonisüsteem on kõik laiali lõhutud, kütet ei ole, kanalisatsiooni ei ole,” kirjeldas Rambi olukorda. Uued betoonpõrandad on juba valatud, kuna vanad puitpõrandad olid aastatega üsna sisse vajunud. “Põhimõtteliselt 20 aastat siin olnud ja tuhat last peal,” ei imestanud Rambi põrandate halva olukorra üle. Osaliselt on paika pandud ka klassiruumide kipsseinad, mis vastupidavuse suurendamiseks on kaetud kahekordse kipsplaadiga. Uste kõrvale pandud kõvendatud kipsplaat jääb ka Rambi tugeva rusikahoobi peale terveks, mistõttu mees loodab, et see peab vastu ka õpilaste jõuproovidele. Eelmisel aastal tehtud töid on õpilased Rambi sõnul hästi hoidnud. “Täitsa ilusti on vastu pidanud, ei ole kohe midagi ära lõhutud ka,” näitas Rambi eelmisel aastal renoveeritud teise korruse koridori seinu. Sel aastal tehakse korda ka teiste korruste koridorid. Koolimaja remont viiakse läbi kahes etapis. Esimene osa ehk õppekorpuse remont on valmis 1. septembriks, ujula esine valmib hiljem, kuid selle aasta jooksul. |
|||||
|
|||||
| Marjam Vaher Meie Maa 14-07-2006 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Maria, Marie, Maarja, Marja, Marje, Marjo, Marju, Mari, Marili, Marika, Maari, Maarika, Manni | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 4305 | Veebimajutus: www.eq.ee | |