|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Pool Saaremaa piimast läheb Läti pulbritööstusele
|
|
|
|
Piimapulbri tootmise lõpetamise järel ei vaja Saaremaa piimatööstus enam nii palju toorpiima kui varem, mistõttu juba pool aastat läheb suur osa maakonna piimafarmide toodangust Valmiera piimakombinaati Lätis.
Saaremaa Liha- ja Piimatööstus loobus piimapulbri tootmisest möödunud sügisel, pärast küttehinna kahekordset tõusu. Juba varem oli piimatööstus lõpetanud linnapiimatoodete valmistamise.
Saaremaa Liha- ja Piimaühistu juhatuse esimees Andi Saagpakk ütles, et ühistu otsustas ülejäävast piimast mitte niisama lihtsalt loobuda ja “esimesele mandrimehele, kes tuleb üle väina autoga korjama, ära anda”. Et kohalik piimatootja säiliks, otsustati hetkel liigne toorpiim ära müüa ühistu kaudu.
Et tööstuse kogutavast 100 tonnist piimast päevas umbes 50 tonni Läti kombinaati hakkas minema, tulenes Saagpaku sõnul puhtalt majanduslikest kaalutlustest. “See on ühistu omanike otsus,” sõnas ta.
Maakonna suurima piimatootja, Kõljala POÜ juhataja Tõnu Post kinnitas, et variant, kus ühistu ostab piima kokku ja müüb ise edasi, on hetkel tootjate jaoks kõige parem.
Kavas juustutootmist suurendada
Saagpaku sõnutsi on kohalik tööstus võtnud kursi sellele, et suurendada juustutootmise võimsusi. See eeldab ühelt poolt 10-15 miljoni krooni suuruse investeeringu tegemist, teiselt poolt ka täiendavate turuvõimaluste leidmist. Saagpaku sõnul on uued turud tänaseks juba tekkinud ja väljavaated tulevaks aastaks on selles osas päris head. Investeeringu tegemisel loodab tööstus saada ka olulisel määral toetust Euroopa Liidu fondidest.
“Aga selleks tuleb eelkõige säilitada toorainebaas. Kui me homme suudame päevas 20 tonni piima rohkem töödelda, siis sellevõrra vähenevad välja müüdavad kogused ja kui suudame ühel hetkel ära töödelda kogu tooraine, siis on piim kogu mahus jälle Saaremaa tööstuses tagasi,” rääkis Saagpakk, kelle arvates oleks juhul, kui tootjad oleks piima omapäi müüma hakanud, hiljem selle koguse tööstusse tagasitoomine palju keerulisem olnud.
Arvestades, et meie oma vajadus toorpiima järele hakkab varsti taas suurenema, on lätlastega sõlmitud tarnelepingud vaid paari-kolme kuu pikkused.
Läti polegi nii kaugel
Valmiera tööstus viib Saaremaa piima ise ära, nii et nii mõnigi on arvanud, et meie tööstus toob hoopis ise Lätist piima siia. Ekslik Saagpaku sõnul on ka arvamine, et Läti on kaugel. Eesti pulbritööstus asub Põlvas, kuhu Saaremaalt on 350 kilomeetrit, Valmiera piimakombinaati Lätis on aga 300 kilomeetrit.
Lätlased pakuvad Saagpaku sõnul praegu piimaostjatena kõige paremaid tingimusi. Seda nii maksekindluse kui tähtaegade osas. Võibolla mandrikombinaadid pakuks ka mõne sendi kilost rohkem, aga see tähendaks tootjale, et vähemalt kuu aega pikeneks piimaraha kättesaamise aeg.
“Me ei ole siiani seda sammu kahetsenud. Müüsime eelmise aasta septembri alguses ühele Eesti töötlejale 100 tonni piima ja raha saime selle eest alles novembri viimastel päevadel,” tõi Saagpakk näite.
Lõunanaabrid tahavad Eesti piima
Kõljala POÜ juhataja Tõnu Post nentis, et Eestist müüakse piima nii Lätti kui Leetu päris palju. Kusjuures Leedust saavad tootjad isegi kõrgemat hinda kui Lätist.
Eestis on praegu suhe selline, et suurtootjad annavad piimatoodangust 80 protsenti ja väiketootjad 20. Lätis on suhe täpselt vastupidi ja Leedus suurtootmine praktiliselt puudub.
Leedu autod, mis veavad piima Lõuna-Eestist, saavad oma koorma peale ühest-kahest kohast. Kilometraa˛ilt teeb see välja sama, kui Leedus perest peresse käies tilkhaaval piim kokku korjata. Seal lammutati suurtootmine praktiliselt maha, meil püüti mingil ajahetkel küll talusid taastada, aga samal ajal jäid alles ka tugevamad suurtootjad.
Leedukad kinnitavad, et Eestist vedades tuleb transpordikulu väiksem, lisaks on Eesti piim tunduvalt kvaliteetsem. Meie suurtootjatel on üldjuhul investeeringud, mis kvaliteedi tagavad, tehtud. Samuti on tõhusam ka tootjate järelvalve.
|
|
|
 |
|
|
Mehis Tulk Meie Maa 14-06-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu | | |
|