|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Maavanema amet: Kallas loobus, uus kandidaat Toomas Kasemaa
(26)
|
|
|
|
Reformierakonna juhtide survel maavanemaks kandideerimisest loobunud Raivo Kallase asemel pakkus erakond Saaremaa esimese mehe kohale välja siseministeeriumis töötava kaadrisõjaväelase Toomas Kasemaa.
Nädal tagasi esmaspäeval teatas Saaremaale maavanemat otsiv regionaalminister Jaan Õunapuu, et valitsusliit kiitis Reformierakonna väljapakutud Kallase kandidatuuri heaks ja pärast omavalitsusjuhtidele esitlemist kinnitatakse mees ametisse.
Samal esmaspäeval tegi Riigikogu liige, Saaremaa reformierakondlaste juht Jaanus Tamkivi, siseministeeriumi ametnikule Toomas Kasemaale ettepaneku: nõustu kandideerima Saare maavanemaks. Nõus, ütles Kasemaa järgmisel päeval.
Et Raivo Kallas loobub maavanema kohale pürgimisest, oli teada reedeks. Erakonnakaaslaste [Jaanus Tamkivi – AS] survel loobusin, põhjendas ta eile BNS-ile: “Nad läksid kaasa ajakirjanduse rünnakutega minu vastu, kuigi olime kõik need lood nii Jaanus Tamkivi kui ka erakonna peasekretäri Kristen Michaliga läbi arutanud.”
Kallas kinnitas eile, et ei tunne ses osas oma süüd. “Politsei on mitut juhtumit uurinud ja neil pole mulle midagi ette heita,” ütles ta. “See, mis toimub, on poliitilise taustaga klaperjaht ja muttatrampimine, mis on ka mu isiklikku elu seganud.”
Ajakirjanduse surve
Viimati kirjutasid Raivo Kallase minevikust kolmapäevane Meie Maa, neljapäevane Maaleht ja reedene Äripäev: aastaid tagasi sai Kallase osalusega firma Saare Kalakasvatus riigilt miljoneid kroone laenu, mis firma pankrotti mineku tõttu korstnasse kirjutati.
Raivo Kallas ise on firma pankroti põhjustena toonud kehvad ilmastikutingimused ja vargaid, kes kala tiikidest minema viisid.
Võlg riigi ees
Ka praegu ripub Kallase osalusega firma Tervall kohal laenukirves – Vilsandi saarel turismitalu pidanud osaühing võlgneb riigile AS-i Reg-invest kaudu võetud 643 000 krooni, millele lisandub
139 475 krooni intresse. Riik pole seda raha siiski Tervallile kinkinud, vaid astub samme võla sissenõudmiseks.
Raivo Kallas ise ütles Tervalli ja võla kohta Äripäevas, et on firma passiivne omanik ja tema teada on laenu tagasimaksmine peatatud.
Küsimusele, kas ta on valmis laenu esimese nõudmise peale tasuma, vastas Kallas: “Mina ütlen vaid seda, et tehku kõigepealt oma asjad riigi tasandil korda ja siis me maksame ära ka.”
Tervalli kaasosanik Inga Kallas kirjutas 2002. aasta kevadel toonasele siseministrile Ain Seppikule, et firma juhatus palub laen koos intresside ja viivistega kustutada.
“Esimesel tegevusaastal 1999, peale [Vilsandi puhke]maja käikupanemist, sai selgeks, et äriplaan on koostatud liiga optimistlikult,” kirjutas Inga Kallas. “/—/ oleme jäänud hätta AS Regionaalinvesteeringute laenulepingu nr 197 täitmise osas, kuna planeeritud tulu ei ole saanud.”
Siseministeerium vastas, et võla kustutamine pole võimalik ja laenu hallanud AS Reginvest ähvardas Tervalli pankrotiga.
“Vaatamata mitmetele meeldetuletustele ei ole laenuvõtja täitnud laenu tagasimakse graafikut, mistõttu seisuga 15.05.2002 moodustab OÜ Tervall võlgnevus tagasimaksete osas 1 249 223 krooni,” teatas AS Reginvest.
Praeguse seisuga on summa suurus siseministeeriumi andmetel 782 475 krooni.
Alahindas võlgnevusi
Üks Reformierakonna Saaremaa piirkonna juhtpoliitik ütles Meie Maale, et just võlg riigi ees on üks põhjus, miks Raivo Kallas kandideerimisest loobuma sunniti. Ehkki politsei on tema äriasju ju uurinud ja mingit rikkumist pole leitud, kuid mainele see siiski hästi ei mõjunud ja avalikkus Kallase kandidatuuri heaks ei kiitnud.
“Tasumata võlgnevused, riigilt saadud raha – eks ta ise alahindas neid asju maavanemaks kandideerimiseks nõusoleku andmisel,” mainis küsitletud reformipoliitik. “Kindlasti ei tuleks selline minevik maavanema kohal kasuks.”
Raivo Kallas ise mainis BNS-ile, et on erakonnas tõsiselt pettunud ja kaalub sealt lahkumist. Mind on rentslisse heidetud, ütles ta Eesti Raadio uudistele.
Minister Õunapuu väitel teatas Kallas kandideerimisest loobumisest esmaspäeval ja et see olevat olnud üllatav.
“Raivo Kallas andis 26. mail nõusoleku Saare maavanema ametikohale kandideerimiseks, samuti kiitis tema kandidatuuri heaks valitsusliit,” osutas Õunapuu.
Tamkivi-Kallas-Kasemaa
Ise maavanema kohale asumisest keeldunud Jaanus Tamkivi pakkus ametit Raivo Kallasele, kui keskkonnateenistuse juhataja avalikkuse silmis poolehoidu ei leidnud, läks Toomas Kasemaa jutule.
• 38-aastane Kasemaa on Kuressaarest pärit, sõjaväelasena ühtegi parteisse kuuluda ei tohi. “See on tuleviku küsimus,” vastab Kasemaa Reformierakonnaga liitumise küsimusele. “Praegu olen kaitseväelane.”
• Kasemaa on lõpetanud sisekaitseakadeemia piirivalve õppesuuna ja omandanud Balti Kaitsekolledžis III astme kaitseväelise kõrghariduse, mis on kõrgeim Eestis antav kaitseväeline kõrgharidus.
• Aastail 1991–2005 töötas Kasemaa Saaremaa piirivalvepiirkonna erinevatel ametikohtadel: majandusülema, teenistusjaoskonna ülema, staabiülema ja piirivalvepiirkonna ülemana.
• Kasemaa oskab kõrgtasemel inglise ja vene keelt, kesktasemel soome ja algtasemel prantsuse ning rootsi keelt. Vanemleitnant Kasemaa on esitatud kaptenmajori auastme saamiseks. Kahe poja isa Kasemaa on Saaremaa Merispordi Seltsi liige ja purjesõprade seltsi juhataja.
• Eile arutas Kasemaa kandidatuuri koalitsiooninõukogu, Keskerakond soovis lisainfot ja selle saamiseks toimub kolmapäeval Kasemaaga kohtumine. (A.S)
Polnud surve, vaid soovitus
Saaremaa reformierakondlaste juht Jaanus Tamkivi ütles, et tegemist polnud survega, vaid pigem soovitusega Raivo Kallasele kandideerimisnõusolek tagasi võtta.
Ta ütles, et ajakirjanduse rünnak Kallase vastu oli väga tugev. “Seetõttu tekkis kahtlus, kas ta oleks maavanemana saanud oma igapäevatööd teha või oleks pidevalt pidanud enesekaitse ja -õigustamisega tegelema,” lisas Tamkivi, kes ise on läbi käinud pika kohtuprotsessi. “Kui pead end kaitsma, ei saa tööd teha.”
Tamkivi sõnul ei andnud erakond selle soovitusega hinnangut Kallase vastu esitatud süüdistustele. “See ei ole meie pädevuses,” ütles ta.
---
MEIE MAA ARVAB: Ilus käik, inetu käik
Saare maavanema kohta sihtival Reformierakonnal on õnnestunud napi nädala jooksul oma pinki pikemaks venitada. Ühes sellega ka Raivo Kallase maavanema kandidaadiks pakkumise järel kujunenud punnseisust välja tulla.
Mõneti üllatav on, et Kallas nimetab temaga seotud materjalide avaldamist ajakirjanduses poliitilise taustaga klaperjahiks. Ta eksib, kui näeb ajakirjandust enda ründajana. Press töötas avalikkuse huvides, kusjuures kandidaadil endal võimaldati oma tegevuse kohta tervel leheküljel selgitusi anda. Kui need üldsuse jaoks veenvad polnud, ei ole mõtet ajakirjandust süüdistada. Seda mõistsid ka tema ette lükanud erakonna juhtfiguurid.
Küll aga võib Reformierakonnale ette heita seda, et ta enda esitatud kandidaati poole sõnagagi ei kaitsnud. Mida partei tagatubades eelnevalt arutati või selgitati, ei oma ju mingit tähendust, kuna avalikkus ei teadnud sellest midagi. Ja selles suhtes on Kallasel täielik õigus kibedust tunda ning tule all tema hüljanud parteile selg pöörata. Sest tema oli see, kes erakonna renomee nimel tanki pandi.
Kutseline sõjaväelane Toomas Kasemaa on reformistidel huvitav leid, milleni nad oleks võinud küll pisut varem jõuda. Igatahes, ohvitseri toomine maavalitsuse etteotsa oleks meie haldusjuhtimises uus kvaliteet, mis annaks aimu, kuidas militaarettevalmistusega tsiviilstruktuurides toime tullakse.
6. juuni 2006
|
|
|
 |
|
|
Andres Sepp Meie Maa 06-06-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu | | |
|