|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
REIN KIRST: metsauuendus on loomade rohkuse tõttu mõttetu
(5)
|
|
|
|
Saaremaa suurim puiduvaruja Reta Puit on viimasel kolmel aastal oma raiutud metsamaid uuendanud kokku ligi 90 hektari jagu, kuid metskitsede ja põtrade kahjustused on istutustöö üsna mõttetuks teinud.
OÜ Reta Puidu omanik Rein Kirst on koguni seda meelt, et jahimeeste loendusest on kitsi ja põtru tegelikkuses mitu korda rohkem, mehe arvates võiks loomi aga jahimeeste optimaalsest arvust vähem olla.
Loomad nullivad töö
“Meie firmal on üle 1300 hektari metsamaad ja koos põllumaaga 1400 hektarit, oleme üritanud kõik lageraielangid uuesti täis istutada, kuid meie vaeva ja kulutused nullivad metsloomad,” rääkis Rein Kirst.
Kirstu sõnul arutas ta probleemi Kihelkonna metsaülema Marko Travega. Et kas ikka praegu on mõtet metsataastuse töid teha, sest kitsed, hirved ja põdrad hävitavad kasekultuurid praktiliselt sajaprotsendiliselt. Konteinertaimedega istutatud männikultuuri samuti täielikult, kuuske kahjustatakse 5–15 %.
Kirst kutsus tänavu metsauuendus- ja metsakaitsekeskusest metsapataloogi oma metsa sõraliste kahjustusi hindama ja too kirjutas akti männiistikute sajaprotsendilise hävingu kohta. Metsapatoloog oli seda meelt, et sellist hindamist tuleks kõigis metsades teha.
Rein Kirst ütles, et kui metsa tahetakse kasvatada, peab metsloomi olema kordades vähem kui praegu. “Jahimajanduskava ettenähtud arvukusest on sõralisi meie metsades üle kahe korra rohkem,” rääkis Kirst.
Tema hinnangul on männitaimed, mis imekombel kitsedest alles jäävad, meetripikkustena juba põtradele maiuspalaks ja sealt neil enam pääsu pole.
Metsade tarastamisest kompenseeritakse aga seni vaid 70 % maksumusest ja metsaomanikud pole nii kallist tööd seni eriti agaralt ette võtnud. Maarjakaske tarastatakse küll, see kultuur on seda väärt.
Puiduärikad rikuvad mainet
Kirst on pahane nende mandri puiduvarujate peale, kes, selle asemel et pärast raiet hakata metsa taastama, “müüvad” selle asotsiaalile maha, kes millegi eest ei vastuta, sest tal pole mingit vara.
Mandri puidufirma on langi tihti üsna odavalt heausksetelt saarlastelt ostnud, puidu näol on nad oma kasumi kätte saanud ja muu neid enam ei huvita.
Need puidufirmad aga, kes Saaremaal on juba pikemat aega tegutsenud, peavad Kirstu väitel metsauuenduskava enesestmõistetavaks ja vaatamata metsloomade tehtud kahjustustele täidavad seadust. Kellel oma tehnikat pole, laseb teenustöö korras kas istutada või külvata või maapinda ette valmistada.
Kohalikud metsaomanikud aitavad looduslikule uuendusele kaasa selliselt, et istutavad lehtpuumetsadesse kuuseistikuid lisaks.
Tuhanded istikud
Reta Puit istutas tänavu kevadel 43 000 männiistikut, 34 000 kuuseistikut ja 400 kaseistikut ning külvas 28 kg männiseemet, selle töö tegi põhiliselt ära kolleegide hinnangul metsauuendusse äärmise kohusetundega suhtuv Tiit Truu.
Männiseemet kulub hektarile kilogramm ja mees jõudis sel kevadel uuendada 52 hektarit metsa. Lisaks tehakse metsahoolduses kärsakatõrjet. See on kahjur, kes hävitab männitaime juure juurest koore ära ja taimed hukkuvad, seepärast Reta Puit pritsis selle kahjuri vastu tänavu 21 hektarit männiistandusi.
|
|
|
 |
|
|
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 06-06-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|