 |
Neljapäev, 23. märts | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Käina kooliteatri lapsed Taevalaval | |||||
|
13. mail toimus Tallinna Linnateatri Taevalaval projekti “Henrik Ibsen eesti kooliteatris” finaal, kus Eesti kooliteatrite trupid esitasid Ibseni näidenditest oma interpretatsioone. Ürituse korraldasid Kuninglik Norra Saatkond Tallinnas ja Eesti harrastusteatrite liit.
Norra kooliteatrite festivali IbsenStafetteni reeglid nägid ette, et trupis võib olla kuni kaheksa inimest ja etenduse pikkus kuni 15 minutit. Etendus võis olla katke Ibseni näidendist, selle edasiarendus, alternatiivlahendus või hoopis lavastus suurest kirjanikust endast. Ibseni sünnimaal tuuakse tema kirjanduslikku pärandit lastele lähemale juba 1.-3. klassis (Norra lapsed alustavad kooliteed viieselt). Muidugi on tükid nii seatud, et nad sellest aru saaksid. Selline lähenemine julgustas ka meid süvenema klassika keerdkäikudesse. Valisime “Peer Gynti” ja muidugi Edvard Griegi kauni muusika. Aset, Solveigi, Ingridit ja Peer Gynti (2) mängisid vastavalt Luigi Mälk, Kertu Kaptein, Karina Hartõkainen, Kairo Kuuse ja Tanel Tammeveski. Meie trupp esines esimesena, olime kõige kaugemalt ja kõige nooremad. Ülejäänud seitsme trupi liikmed olid põhiliselt gümnaasiumiõpilased. Ürituse avasid Norra suursaadik Stein Vegard Hagen ja Norra saatkonna assistent Piret Part. Suursaadik Hagen arvas, et meist kõigist said Ibseni sõbrad tema loominguga töötades, ja ütles, et koolipoisina lõi ta samamoodi kooliteatris kaasa. Ta kinnitas ka, et saab aru, mida me tunneme, ja lubas meile pöialt hoida. Saatkond kostitas osavõtjaid küllusliku lõunaga restoranis Kolm Musketäri, kinkis kõikidele truppidele ülisuure Norra-raamatu ja tagasisõiduks sai iga laps pihku mahla või mineraalvee. Lõunaaja sisse mahtus veel Linnateatri tutvustus. Käisime kõik kümme esinemispaika läbi, põikasime sisse näitlejate garderoobidesse ja vaatasime Jaan Tätte fotonäitust Iraanist. Sellel aastal möödub maailmakuulsa draamakirjaniku Henrik Ibseni surmast 100 aastat. Henrik Ibsenit (1828-1906) peetakse tänapäevasele realistlikule draamale aluse panijaks. Tema sulest on ilmunud 26 näidendit ja üks luulekogu. Ibsen oli see, kes eemaldus romantismiajastu stiilist ning tõi oma aja probleemid ja ideed esmakordselt lavale, tema näidendeid pidasid paljud kaasaegsed skandaalseks. Ühiskonna konfliktid, millega Ibsen meid silmitsi seab, on praegugi veel aktuaalsed. Väidetavasti on Ibsen Shakespeare’i järel maailma kõige enam etendatud näitekirjanik. |
|||||
|
|||||
| Tiia Korv, Käina kooliteatri juhendaja Meie Maa 02-06-2006 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Aksel, Ailo | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3593 | Veebimajutus: www.eq.ee | |