|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Orissaare spordihalli ehitus peatus aprillis rahapuudusel
(7)
|
|
|
|
Kuressaare Ehitus peatas aprillis Orissaare spordihoone ehituse, kuna rahalises kitsikuses vald pole sel aastal ehitajale sentigi maksnud.
Kuressaare Ehituse juhataja Tõnu Toompuu ütles, et firma seiskas tööd juba aprilli keskel, kuna objekti finantseerimist pole tänavu toimunud ja vald on neile juba üle 7 miljonit krooni võlgu.
“Tellitud on juba ka osa inventari, mis tuleb samuti ehitajal välja osta. Juunikuus peaks kohale jõudma tribüün, see tuleb ka kusagile panna. Saame hakata siis tribüüni laenutama,” rääkis firmajuht.
Ehituse seiskumine mõjutab Kuressaare Ehitust väga tõsiselt, ütles Toompuu, kelle hinnangul ei olnud juba valla ehitushange kõige paremini koostatud.
“Nad tahtsid kõigepealt, et me spordihoone oma raha eest valmis ehitame, aga sellisele lepingule me alla ei kirjutanud,” rääkis ta.
Rahastamine jooksis kinni
Tõnu Toompuu kinnitusel ei näinud ta ometi sel ajal ohtu, et tellija, kes riigiga juba mitu aastat oli soojalaenu pärast kohut käinud, võib ehituse rahastamisega kimpu jääda.
Möödunud aastal eraldas spordihalli ehituseks raha kultuuriministeerium, kes lubas ehitust ka tänavu ja tulevalgi aastal toetada.
“Riigieelarvest pole ministeeriumide kaudu spordihoonele tulnud tänavu sentigi, mis ongi kõige kurvem lugu. See oli lubadus, mis on täitmata. Aga lisaeelarvest on päris reaalne raha saada,” ütles Orissaare vallavanem Raimu Aardam.
Vald lootis aasta alguses raha saada Sampo pangast, kes aga peatas laenuprojekti pärast riigikohtu otsust, millega vallalt mõisteti välja 8,4 miljonit krooni soojalaenu.
Raha ei saa pangast enne, kui valitsus on kinnitanud valla saneerimiskava, mille viimistlemisega rahandusministeerium praegu tegeleb.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas ütles, et ministeerium ei soovi Orissaare saneerimiskava kohta veel täpsemaid selgitusi anda, kuna tegu on alles töödokumendiga. Küll aga kinnitas ta spordihoone ehituse jätkumist.
“Riigi huvides ei ole mingil juhul peatada või pidurdada spordihoone ehitust Orissaares ja seetõttu arvestab ka koostamisel olev saneerimiskava sellega, et vallal oleks võimalik ehitustegevust jätkata,” ütles Künnapas.
Ehitus peab jätkuma
Raimu Aardami sõnul võimaldab saneerimiskava vallal ka laenu võtta, mis lubab spordihalli ehitust taas jätkata.
“Usun, et oleme üle saanud kõige suuremast madalseisust, kus olid tõesti suured ohud selle asja ümber. Nüüd on küsimus, kui kiiresti valitsus oma otsusega välja tuleb ja siis on finants lahti,” viitas vallavanem saneerimiskavast tulenevatele võimalikele toetustele võlgade kustutamiseks.
“Spordihoone ehitust ei saa mingil juhul seisma jätta, seepärast püüdsime kavas ka asju loogilisse järjekorda panna,” lisas ta.
Vallavanem ei nõustunud, et mullune ehituse alustamine oli riskantne samm. “Jah, me oleme ehitaja ees natukene jännis, aga kui me päris majanduslikult ja poliitiliselt hakkame rehkendama, siis oli see ainuvõimalik samm,” sõnas ta.
Aardam ei soostunud kinnitama, et spordihalli valmimine võib pausi tõttu lükkuda tulevasse aastasse. “Kui raha liikuma saame, tuleb kohe ehitajaga maha istuda, asju ümber rehkendada, uued tähtajad määrata ja siis ei tohiks enam mingeid takistusi olla. Ma ei tahaks küll arvata, et see sel aastal valmis ei saa,” sõnas vallavanem.
“Meie tahame kõigepealt oma raha kätte saada,” ütles Tõnu Toompuu. “Ja valmis ei saa hall kindlasti mitte enne aasta lõppu. Meil on ju suveks juba teised lepingud ees,” lisas ta.
2005. aasta lisaeelarvega eraldas riik 50 miljonit finantsraskustes omavalitsuste toetamiseks, kuid raha jaotamise eelduseks on omavalitsuse koostatud saneerimiskava.
Rahandusministeeriumi andmeil koostavad saneerimiskava ka Võhma, Võnnu ja Sangaste. 2004. aasta lõpus tehti saneerimiskava pankrotistunud Püssi linnale.
Soojalaen tõi kitsikuse majja
• 1993. aastal laenas Orissaare rahandusministeeriumilt 3 515 000 krooni.
• Summast maksti tagasi vaid väike osa, mistõttu rahandusministeerium pöördus raha tagasisaamiseks kohtu poole.
• 2005. aastal mõistis kohus Orissaarelt riigi kasuks välja 8,44 miljonit krooni.
• 2005. aasta lisaeelarvega eraldas riik 50 miljonit finantsraskustes omavalitsuste toetamiseks, raha jaotamise eelduseks on omavalitsuse koostatud saneerimiskava.
• Orissaare volikogu arutab koostöös rahandusministeeriumiga koostatud saneerimiskava täna. Allikas: Meie Maa
----
Meie Maa arvab - Külm ja kuum
Orissaare volikogu peaks täna kooskõlastama koostöös rahandusministeeriumiga valminud valla saneerimiskava.
Sellega peaks kolmteist aastat tagasi käima läinud valla soojalaenusaaga veel üks, vahest ebameeldivaim etapp ühele poole saama. Kuigi järgnevad aastad selle omavalitsuse jaoks ei tule teab mis roosilised ja püksirihm veetakse esimese augu peale, on siiski lõpuks selgus majas ja palli loopimine ühest väravast teise lõppenud.
Edasine sõltub paljuski riigi heast tahtest ehk ka Orissaare vallajuhtide poliitilistest sidemetest ja lobimisoskusest.
Soojalaenu hapumad viljad küpsevad aga projektide näol, millele õhuke rahakott võib kriipsu peale tõmmata. Vallavanem Raimu Aardam on kinnitanud, et ei maakondlik vee- ja kanalisatsiooniprojekt ega Orissaare spordihoone ehitus seisma ei jää. Aga näed, jäi, ja seisab veel mõnda aega. Mis paneb paratamatult küsima, kas 26 miljonit krooni maksva spordimaja ehituse alustamine läinud aastal oli õigustatud või mitte.
Tõsi, ehitus läheb kiiresti kallimaks ja täna spordihalli püstitamist alustades tuleks tellijal juba neli-viis miljonit krooni rohkem välja käia. Ometi paistab, et valla üldise finantsolukorra taustal oli tegu vägagi riskantse sammuga, et mitte ütelda avantüüriga. Seekord läks asi küll õnneks, iseasi, kuidas selline kauboilik taktika tänasesse poliitilisse kultuuri sobitub.
18. mai 2006
|
|
|
 |
|
|
Mehis Tulk Meie Maa 18-05-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|