|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Esmaspäevast algas ametlik suplushooaeg
(2)
|
|
|
|
Saaremaal tegutseb tänavu, nagu mullugi, ametlikult supelrannana Kuressaare Titerand ja supluskohana Mändjala ning Karujärve.
10. mail Kuressaare rannast tervisekaitsetalituse poolt võetud veeproovile tehtud analüüs näitas, et kõik on normi piires ning vesi vastab nõuetele.
Eile võttis tervisekaitsetalituse töötaja veeproovid Mändjalast ja Karujärvelt. Vastused nende analüüsidele peaksid saabuma reedeks. Kõik kolm paika üle vaadanud tervisekaitsetalitusel ei olnud eile midagi ette heita, vaid Titerannas võiks senisest rohkem liiva olla.
Kokku võetakse 10 veeproovi
Supelranna valdaja peab 15. maist 15. septembrini kestva hooaja vältel hoidma ranna korras, kandma hoolt hoonete, rajatiste ja seadmete eest, tagama vetelpääste ning korraldama vee kvaliteedi uuringud. Suplusvee kvaliteeti peavad kontrollima ka supluskohtade valdajad.
Pärnu Tervisekaitsetalituse Saaremaa osakonna juhataja Tiiu Rudovi sõnul tohib supluskohta reklaamida ainult siis, kui vee kvaliteet on seal kontrollitud. Esimese proovi analüüsi maksab kinni riik, kuid edaspidisteks analüüsideks peab raha leidma ranna või supluskoha valdaja. Minimaalselt tuleb suplushooaja vältel võtta ühest supelrannast või supluskohast 10 proovi.
Securitas alustas valvet
Alates esmaspäevast teeb Kuressaare supelrannas vetelpäästet ja peab korda turvafirma Securitas töötaja, kes valvab rannas kella 11-19.30. Turvafirma ülesandeks on ka kolm korda päevas veetemperatuuri mõõtmine ja rannas asuvale tahvlile kirjutamine.
Soojade ilmadega võib Kuressaare rannas vohama hakata merihernes, mis tekitab osal inimestel allergiat. Sinivetikate proove ei ole Saaremaal siiani ühestki rannast võetud. Selleks puudub vajadus, sest sinivetikaid pole veel avastatud.
Eile näitas kraadiklaas Titerannas, olenevalt asukohast, külma ja tugeva tuule tõttu vaid 6-10 kraadi sooja. Rannas lehvis kollane lipp, ühtegi suplejat näha polnud. Paar luike otsisid ranna lähedalt veest toitu.
Mändjala rannaribal olid eilse seisuga adru ja muu mereheite vaalud koristamata, sest Kaarma vald ei ole suutnud selle jaoks leida transporti. Tervisekaitse arvates ei ole koristamata adru suplushooaja algul probleemiks.
Mändjalale sinilipp?
“Loodame, et järgmise nädala lõpuks saame asja korda. Kõik on põllutööl ja me ei ole seni kusagilt traktorit saanud,” ütles vallavanem Ülo Vevers. Kui praht koristatud, seatakse üles liivapuhastusmasin. Pärast liiva puhastamist pannakse randa prügikastid.
“Rand on parem kui kunagi varem, aga ei ole veel hea,” lausus Vevers ranna seisukorra kohta. Vallavanema sõnul soovib vald lähiaastatel Mändjalast saada korraliku supelranna ning kavatseb hakata sinilippu taotlema.
“Me ei tahaks paari aasta pärast Pärnule alla jääda,” lisas vallavanem. Peale Pärnu said möödunud aastal Eestis sinilipu Pühajärve ja Võsu.
---
Vee puhtust jälgitakse ametlikes kohtades
• Ametlikud supluskohad ja supelrannad moodustavad suplemiseks kasutatavatest veekogudest vaid väikese osa. Kuid ainult ametlikes supluskohtades ja randades on tagatud korrashoid ning jälgitakse vee kvaliteeti.
• Tervisekaitseinspektsioon soovitab enne rannamõnude nautimist pöörata tähelepanu sellele, millised on ametlikud supelrannad ja supluskohad, sest ainult nende kohta on olemas vee kvaliteedi andmed. Tervisekaitseinspektsiooni kodulehel www.tervisekaitse.ee uuendatakse neid vähemalt kaks korda kuus.
• Vee puhtust on võimalik määrata ka vaatluse abil – puhtuses on põhjust kahelda, kui vees on näha hulk mis tahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga, lähedal on võimalikke reostusallikaid – kanalisatsiooni väljalasketorud, sadamad, suured farmid jne.
Allikas: tervisekaitse
|
|
|
 |
|
|
Ahto Jakson Meie Maa 17-05-2006 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|