 |
Reede, 2. juuni | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Looduskaitsekeskus asub karuputke tõrjuma (4) | |||||
|
Looduskaitsekeskus alustab Saare maakonnas mai teises pooles mürgise karuputke tõrjetöid.
Riiklik Looduskaitsekeskus sai Keskkonnainvesteeringute Keskuselt karuputke tõrjumise aktsiooniks 3,3 miljonit krooni, millest Saaremaa tarvis on ette nähtud 132 369 krooni. “Raha jaotamisel arvestasime, kus regioonides on neid hektareid proportsionaalselt kõige rohkem,” ütles Riikliku Looduskaitsekeskuse asedirektor Leelo Kukk. “Kogu Eesti koloonia pindalast on Saaremaal 4,6 protsenti, mis ei ole kogu Eestiga võrreldes väga palju. Veel vähem on Ida-Virus.” Looduskaitsekeskuse Saare regiooni juhi Tõnu Talvi hinnangul oleks tänavusteks tõrjetöödeks tarvis kuni paarkümmend tegijat. Tõrjujate leidmiseks avaldas keskuse Saare regioon Meie Maas pakkumise ning levitas teavet ka valdades. “Huvilisi õnneks on,” kinnitas Talvi, “eelkõige maa- ja kinnistuomanike seas, ent lõplik kokkuvõte on veel tegemata.” Talvi sõnul on keskuse üks eesmärke leida tõrjujaid ka jätkuvalt riigi omandis olevale maale ja “eikellegimaale”. “Kui oleme huviliste nimekirja läbi vaadanud ja selgub, et suurematele levikukohtadele töö tegijat ei saa, otsime inimesi lisaks,” lubas ta. Kolm etappi Putketõrjet tehakse kolmes etapis. “Mais, tärkamise ajal, kui taimed on juba äratuntavad, tuleks teha esimene niitmine,” rääkis Talvi, “juuni lõpus-juulis, õitsemise algul peab õisikud ära murdma ja augustis samas kohas hävitama need, mis veel elujõulised – et seemned mulda ei satuks.” Kas tõrjuma hakatakse käsitsi või masinate – niidukite ja trimmerite abil, oleneb koloonia tihedusest ja paiknemisest, lisas Talvi. “Karuputk kipub vohama mahajäetud ja lagunenud põllumajandushoonete ümbruses, vooluveekogude kallastel ja teede ääres,” ütles Tõnu Talvi. “Üks hullemaid putkekoldeid on Karja kiriku juures ja jõe ääres, kus maaomanikud on tõrjumise vastu õnneks huvi üles näidanud.” Aastatepikkune töö Leelo Kuke sõnul on karuputke lõplik hävitamine pikaaegne töö. “Isegi kui me suudaksime tänavu korraga sada protsenti ära katta, peaks tõrjet tegema järjest seitse aastat, kuna nii kaua püsib seemnevaru mullas,” lausus ta. “Kui me põhjalikult ühel alal mitu aastat tõrjet teeme, siis saame seal sellest lahti,” ütles Tõnu Talvi. “Alla selle pole juttugi. Keskenduma peame just levikukolletele ja kriitilisematele aladele.” Leelo Kuke hinnangul ei ole KIKilt saadud 3,3 miljonit krooni putketõrjeraha kogu Eesti kohta just kuigi suur summa. “See katab ära umbes veerandi vajalikust tööst,” tõdes ta. Kõige enam on mürgise karuputkega probleeme Harju-, Hiiu- ja Viljandimaal. |
|||||
|
|||||
| Monika Puutsa Meie Maa 16-05-2006 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3217 | Veebimajutus: www.eq.ee | |