Esmaspäev, 18. oktoober Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 07:20
Temperatuur: 6.2°C
Õhurõhk: 760 mmHg
Õhuniiskus: 83 %
Tuule kiirus: 3 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  President Lennart Meri Hiiumaa visiite meenutades  
  Kui mitu korda härra Lennart Meri Hiiumaal käis, ei oska öelda. Neid kordasid oli üksjagu. Ametlikud visiidid on teada. Aga oli ka eraviisilisi ja ootamatuid käike Hiiu saarele.

Oli toredaid kokkusaamisi sõprade ja tuttavate juures. Igal kohtumisel oli ikka kindel mõte ja eesmärk sees. Suurepäraseks näiteks olid sõidud Sõrule, Ernst Jaaksoni sihtasutuse loomine ning Lennart Meri edaspidine tegevus selle sihtasutuse patroonina.

Ajakirjanikuna oli mul võimalus olla presidenti ringsõitudel saatva seltskonna seas ametlikel visiitidel Hiiumaal, mis leidsid aset aastail 1993 ja 1997. Andsin neist ülevaated Hiiumaa ajalehes. Praegu, Lennart Meriga hüvastijätu päevadel, sobib meenutusi värskendada.

Juuni 1993

On 26. juuni pärastlõuna. Heltermaa sadamas viibijad pööravad pilke merele. Kella järgi peaks praam juba näha olema, kuid mida pole, seda pole. Rohukülas oodatakse presidenti. Temal aga on mujal pakilisi asjaajamisi - arvatakse. Tunniajalise hilinemisega sõidab presidendi ekipaa˛ praamile ja Kõrgelaiul heisatakse presidendi lipp.

Kell saab viis. Heltermaa kail on üles rivistatud Kaitseliidu auvahtkond. Esimesed tervitused vahetavad president koos abikaasaga ja meie maavanem koos abikaasa ja tütrega. Seejärel teretavad tulijaid vallavanemad Tõnu Otsason ja Aare Ernes ning autokolonn suundub Kärdla poole.

Väike vahejuhtum Hellamaal ei vääriks meenutamist, aga just president oli üks esimesi, kes järsult pidurdanud autost välja hüppas, teada saamaks, ega keegi ole viga saanud. Eskordi eesotsas sõitnud politseiauto oli jalakäijale otsasõidu vältimiseks põrutanud sirelipõõsasse. Mina muidugi tõttasin pildistama, mida keegi presidendi saatjaskonnast keelata püüdis. Aga see oli juhuslikult just minu koduõu ja isamaja, kus olen sündinud-kasvanud. Avariiauto jäigi otsapidi põõsasse, meie suundusime Kärdlasse.

27. juuni oli presidendil Hiiumaal äärmiselt sisutihe. Külaskäigud Kärdla asutustesse. Tutvumine linnaga. Presidenti püüti mööda suunata raamatukauplusest, mis parajasti oli ebamäärases seisus. Aga õnnetuseks tüüris Meri kindlal sammul just sinna ja ostiski sealt midagi, endal mõnus muie näol. Ringsõit haaras paljusid paiku. Muu hulgas käidi ka Emmaste valla Piilide peres.

Seda paljulapselist perekonda oli 1938. aastal külastanud ka Konstantin Päts. Samal päeval esitas Taidelaid Kärdla pargis laulumängu “Randas öitseb kibuspuu”. Lõbus tükk kiskus ka presidendi näo naerule.

Õhtul aga rahvatantsupidu ja ülemaailmsete hiidlaste päevade lõpetamine Kärdla rannas. Lauldakse ka “Meri on, meri jääb, meri olema peab…”. Härra Meri kiidab laulusõnad muigvel sui õigeks, lisades, et üks MERI on vana, aga teine MERI veel vanem. Tõsimeeli aga lausub, et kui meil on üksmeelt, suudame püsida ja edasi minna. Ka hiiu sugu peab kasvama.

President lahkus Hiiumaalt 28. juuni hommikul.

August 1997

See visiit oli ajaliselt kokku viidud Läänemere saarte B-7 nõupidamisega, mis kavandati läbi viia erandlikus paigas - Saarnaki laiul. Seetõttu oldigi presidenti Hiiu saare pinnal vastu võtmas Salinõmme sadamas, kuhu president pidi oma kaatriga tulema Saarnakilt.

Kell 15.20 kinnitas kaater otsad kai külge. Kuna maakonna juhid olid jäänud Saarnakile, olid Salinõmmes presidenti vastu võtmas põhiliselt vallavanemad. Kuid ei, esimesena tervitas presidenti hoopis tähtsam isik - parun von Delagardie Urmas Seliranna kehastuses. See muutis vastuvõtu hiidlaslikult muhedaks ja samaga vastas ka president.

Veidi hiljem Utu külas Ano piimakarjatalus. Kui pererahvas on kõrgele külalisele oma majapidamist tutvustanud, lausub president: “Kui võrrelda Hiiumaa elanike arvu ja seda talu, siis on siin tegemist pilvelõhkujaga.” Ja pärast rüübet: “Ma ei ole kusagil nii maitsvat jogurtit saanud.” Samas istuti kodukaunistamise vestlusringis. “Igal maakonnal olgu oma nägu ja kogu Eesti riigil peab olema midagi niisugust, mille poolest teda laias ilmas tuntakse.”

Õhtul Soera simmanil. Selgub, et Helle Meri on tragi reheline. Rukkivihk saab teradest korralikult tühjaks rabatud. Õuel keerutatakse tantsu. Pisikeses tagakambris aga arutatakse koos külalistega maailma asju. Kord on teemad tõsised, aga näod muigvel, siis aga teemad muhedad, ent näod tõsised.

Nagu hiidlastel kombeks. 27. augustil taas tihe ringisõidupäev. Kohtumised maavalitsuse majas. Tutvumine Hiiumaa lehe toimetusega. Lühiesinemine Hiiu Raadios. Igal pool kannatas president rahulikult välja, et ma teda pildistamisega ilmselt tüütasin. Ei andnud oma käsundusohvitserile märku, et see mind kui tüütut kärbest tema nina alt veidi eemal hoiaks. Selle asemel kõnetas mind tuttavlikult nagu eakaaslased omavahel tavaliselt ikka.

Tema: “Teie olete vist sellise aastakäigu mees, et peaksite mäletama Vene vägede sissetulekut 1939. aastal.”

Mina: “Mäletan väga hästi. Nägin oma silmaga esimese Vene sõjaväekolonni saabumist Hiiumaale. Mind haaras siis mingi alateadlik hirm… Aga mul oli õnn näha ka viimaste Vene sõjaväelaste lahkumist Hiiu saarelt.”

“Jaa, me oleme näinud mõndagi,” jätkas Meri tõsisel ilmel. Kuid samas tõmbus ta nägu muigele ja ta lausus: “Nii kui venelased sisse tulid, nii võeti väikestest maapoodidest viin välja.”

Mina seda viinavärki ei mäleta. Olin toona üheksa-aastane poisike. Tema on minust täpselt poolteist aastat vanem.

President Lennart Meri 1997. aasta Hiiumaa visiidi kõige ajaloolisemad hetked leidsid aset Emmaste kooli juures. Pakun lugejale meenutamiseks veidi lühendatud kujul oma kirjatükki, mis nimetatud sündmuse puhul ilmus Hiiumaa ajalehes paar päeva pärast presidendi visiiti.

Suursündmused Emmaste koolis

Need päevad augusti lõpul ja kooliaasta alguses jäävad Emmaste põhikooli ajalukku. Leidis ju siin aset mitu suurt sündmust. Esiteks Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri külaskäik, teiseks kooli lipuväljaku taasavamine, kolmandaks koolihoone remondi ühe järgu lõpetamine, alati suurt elevust tekitavast esimesest koolipäevast rääkimata.

Kui president koos saatjatega 28. augusti keskpäeval Emmaste koolimaja juurde jõudis, oli teda ootamas hulganisti õpilasi, õpetajaid, vilistlasi. Presidendi “Tere!”, koolidirektori “Tere tulemast!”. Lilled presidendile õpilaselt Kadri Kotkaselt, proua Helle Merile Madis Sarapuult.

Oli kolmas sündmus, mis oli siinsamas paigas aset leidnud 59 aastat tagasi, mil kooli külastas Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. Tookord ulatas presidendile lilli väike, 10aastane tütarlaps. President silitanud tüdruku pead ja lausunud, et “sa oled ikka üks tõeline hiidlane”.

Nüüd viibis seesama hiidlane, Emmaste elanik Lucilla Hiis, rahvariides ja hallipäine, jälle siin. Jälle surus president Lucilla kätt ning taas libises presidendi käsi üle Lucilla pea. Need olid rõõmsad hetked kõigile.

Emmaste koolimaja juurde rajati lipuväljak 1936. aastal. Siin lehvis sinimustvalge ka president Pätsi külaskäigu ajal. Lipuvarras püsis 1948. aastani, kuni kõdunes. Nüüd oli otsustatud lipuväljak taastada ja augusti lõpupäeviks oldi lipu heiskamiseks valmis. Presidendi märguandel asus lippu heiskama kaks riigipea käsundusohvitseri, kooli esindajana 7. klassi õpilane Kristjan Sirp. Lipp tõusis sooja suvetaevasse, ohvitserid andsid au presidendile ja lipule.

Oma ajalugu on sellelgi lipul. Seesama trikoloor lehvis Rootsis ESTO-päevadel aastal 1988, mil Eestis laulva revolutsiooni ajal alles hakati rahvuslippe välja tooma. Kauaaegne Emmaste koolijuht Ilmar Oja tõi lipu Hiiumaale. Et see tavalisest veidi suurem oli, sobiski see hästi kooli kõrgesse lipuvardasse lehvima.

Südamlikud sõnad lausus lipuväljakul president Lennart Meri. Ajaloosidemed ei katke, kõneles president. Taas lehvib lipp, mille all sünnitud, võideldud, tuntud uhkust, aga ka kaotusekibedust. On uhke tunne seista siin kui tunnistaja. Emmaste on eeskuju andnud teistelegi. Lipp jääb lehvima. See sõltub teist, teie armastusest oma kodusaare ja riigi vastu. Lipuväljaku taastamine aga kuulub Eesti kodukaunistamise ettevõtmiste hulka. Olete eeskujuks kõigile.

President heitis pilgu ka vast remonditud koolihoone alumise korruse ruumidele. Ehitajatel oli siin kõik üleandmiseks valmis. Õpilastega kohtus riigipea veel ka Sõrul “Nukitsamehe” etendusel.
 
  VALTER VOOLE, ajakirjanik, pensionär Hiiu Leht 24-03-2006  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Märts 2006 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Luukas, Ludvig, Lui 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2935 Veebimajutus: www.eq.ee