 |
Neljapäev, 1. juuni | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | ||||||||
| President kutsus üles suhtuma säästlikult keskkonda ja püsiväärtustesse | ||||||||
Kolmapäeval algas Eesti vabariigi presidendi Arnold Rüütli kahepäevane visiit Hiiumaale. Visiidi esimesel päeval külastas president vigursaagija Maire Põldma peaministri aukirja saanud kaunist koduaeda Käina vallas. Emmastes president vestles vallajuhtidega ja tutvus vallamajaga. Tutvumine Kõpuga Järgmisena sõitis president Kõppu. Tutvunud tuletorni ja tänavu valminud teenindushoonega, kuulas Rüütel vallavanem Jaanus Valgu lühiülevaadet Kõrgessaare valla elust ja probleemidest. Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni (HKA) töötaja, Kõpu rahvuspargi töörühma liige Kai Vahtra tutvustas Kõpu rahvuspargi uuringute ajalugu. Kai Vahtra: “Kõpu on rikas maa. Kõpu väärtustest rääkides on siin koos maismaa, rannik, mis seotud merega, kohalik kogukond, traditsioonilised tegevused. Kui 2000.aasta künnisel hakati Kõpu piirkonda võimaliku rahvuspargi moodustamisest rääkima, siis, et asja täpsemalt uurida, pakuti meie moodustatud töögrupile täpsema uuringu tegemist. Projekti rahastas keskkonnaministeerium. Selle aja jooksul on tehtud väga täpsed uuringud Kõpu poolsaare looduse, kultuuri, kohaliku kogukonna, sotsiaalse ja majandusliku tausta ning võimalike arengute suhtes. See on esimene rahvuspark Eestis, mida moodustatakse demokraatlikel alustel - on avalikustamisprotsessid, inimestega rääkimised, võimalikud kokkulepped, mida kaalutakse ja arvestatakse nii palju, kui võimalik.” President tundis huvi, millest on põhjustatud üleskerkinud vastuseis rahvuspargi loomisele, millised on vastuargumendid ja kas on kaalutud rahvuspargi asemel muid kaitsealade variante. Kai Vahtra: “Meie töögrupile tegi keskkonnaministeerium tellimuse uurida Kõpu poolsaart rahvuspargiks sobivuse suhtes. Kui rahvuspargi otsus on negatiivne, siis on tõenäoliselt võimalus asja ringi vaadata, kuna Kõpu väärtused on kõrged ja vajavad kaitset. Mis puutub vastuargumentidesse, siis rahvuspargis sellise ulatusega raieid ei tehta. Rahvuspargis ei toimu sellise intensiivsusega ja sellise süsteemitusega turismikülastus. Rahvuspargis toimub areng ja majandamine tasakaalustatult. Üks rahvuspargi eesmärke ongi tasakaalustada looduse hoidmist ja survet, mis tuleb seoses intensiivse majandustegevusega.” Probleemiks ehitussurve rannikule Vallavanem Jaanus Valk märkis probleemidena ka üha tugevnevat ehitussurvet rannikule ning metsade majandamisega seonduvat, mida on püütud lahendada valla üldplaneeringuga: “Looduskaitsekesksus inimest ära unustades - see mõttemall on muutumas ja minu arust oli Ruuben Post selle idee kandja. Tasakaalustatud minek rahvuspargi poole on olnud ainuõige tee ja töörühm on seda ka järginud. Tahaks, et see, mis me Hiiumaal kokku lepime ja mis on juba kõplastega läbi räägitud, et seda ministeerium omapäi ei muudaks.” Kai Vahtra: “Valla vaatenurgast on Kõpu rahvuspark üks võimalus selle piirkonna jaoks, mis toob sisse riiklikku tuge, mis annab võimaluse läbi rahvuspargi algatada palju projekte, tõmmata siia huvigruppe, loodussõpru, -uurijaid. See on üks võimalus ja see on suur võimalus ka Eestimaa jaoks luua praegu veel üks rahvuspark. See on ka Hiiumaa jaoks võimalus tõmmata siia erinevaid Läänemere regiooni huvilisi, siduda Hiiumaa veel tugevamalt Läänemere ja maailmaga, kuna rahvuspark on tuntud termin ja sellel on tõmme.” Arnold Rüütel päris, mida rahvuspargi loomisest arvavad Kõpu põliselanikud ning avaldas arvamust, et nende arvamus on kõige olulisem. Jaanus Valk meenutas aasta tagasi toimunud valla üldplaneeringu raames toimunud küsitlust, kus tulemuseks saadi 20% poolt, 20% vastu ja 60% sooviksid otsustamiseks lisateavet. Maavanem Hannes Maasel tugines oma arvamuse avaldamisel keskkonnaministeeriumi, Hiiumaa Keskkonnateenistuse ja Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni seisukohtadele. Hannes Maasel: “Mul pole põhjust umbusaldada riigi esindajaid maakonnas – nad on asjatundjad, nad tunnevad kohalikku elu-olu, “ ütles Maasel ning hajutas inimeste hirmu looduse “ülekaitsmise” ees. “On võimalik teha rahvusparki ka niiviisi, et neid tingimused, mis Kõpus on, ei karmistu. Valla üldplaneering ei ole sugugi mingi naljadokument, ka seal on oma väga tõsised piirangud,” juhtis Maasel tähelepanu. Ta soovitas mõlemat dokumenti hoolega uurida ning tõdes, et piiranguid kehtestatakse kõikjal üle Eestimaa. Hannes Maasel: “Rahvuspark ei kehtesta teps mitte rohkem ja rangemaid reegleid ning piiranguid kui valla üldplaneering. Üldplaneeringu järgi elatakse paljudes valdades, aga rahvuspark on selline mõiste ja kaubamärk ühele piirkonnale, mis ütleb, et siin inimesed on nõus elama ja majandama nii, et see piirkond oleks ka säästetud tulevastele inimpõlvedele ja see on väärtus, mida hinnatakse üle maailma. Siis teatakse, et Hiiumaal Kõrgessaare vallas on olema selline maanurk nagu Kõpu, kus ollakse nõus elama säästlikult ja jätkusuutlikult. Tunnustatud märgile antakse ka rahvusvahelisi toetusi, millega saaks toetada kohalikku ettevõtlust, infrastruktuuri ja selles näen ma võimalust. Ma arvan, et maavanema arvamus kipub kujunema selline.” President pooldab praeguse Kõpu säilitamist Arnold Rüütel kinnitas lõpusõnavõtus, et Kõpu on tõepoolest unikaalne paik. Rüütel võrdles maahindasid Eestis ja Euroopas, ennustas maa hindade kasvu ning kutsus eestlasi ja hiidlasi üles mitte müüma oma maad poolmuidu välismaalastele. President tunnustas inimesi, kes pole läinud omandi mahamüümise teed, vaid püüavad tagasihoidlikult elades säilitada oma esisisade pärandit. “Selline suhtumine oma kodukohta on kõige väärtuslikum, mis meil praegu Eestimaal on,” ütles president. Arnold Rüütel: “Pooldan seda, et on vaja kõik teha, et säilitada siin praegune keskkond. Kujutlege ette, kui siin oleks ümberringi lageraie. Kas see oleks enam siis see koht, millest me praegu räägime? Kui eesmärgiks on ainult rahaline kasu, siis nii see lähebki. Inimene, kes ei taha siia oma kodu kujundada, mõtleb teisiti. 1939.aastal oli eesti metsade varu 110 miljonit tihumeetrit. Poole sajandi jooksul Eesti ostis puitu mujalt Nõukogude Liidust ja metsavaru kasvas 275-280 miljoni tihumeetrini. Nüüd on Eesti puidutööstusettevõtted läinud võõrkapitali kätte ja see kavatseb puidu tootmist suurendada kaks korda. On oht, täpselt pole teada, et me raiume juba praegu metsa üle ja ma kujutan ette, milliseks see olukord siis võib minna. See on tõsine küsimus ja tuleks rääkida keskkonnast tervikuna. Tulenevalt oma ametikohustustest presidendina kutsuksin üles looduskeskkonda säilitama tulevastele põlvkondadele. Hooldatud metsad on suurim väärtus, mis olla saab. Need väärtused on ka tulevases Euroopa Liidus, kuhu me tõenäoliselt saame kuuluma, kõige hinnalisemad. Lühinägelik oleks praegu need väärtused - maad ja metsad - rahaks teha. Minul ei ole õige öelda: tehke nii või teisiti ja ma ei tohigi seda teha. Te peate ise seda otsustama ja ainus, mida ma võiksin soovitada, et nendel inimestel, kes läbi põlvkondade siin on elanud - nendele tuleb luua tingimused, et nad saaksid siin edasi elada ja normaalselt majandada oma maid sellise eesmärgiga, et müüa meeldivat keskkonda puhkajatele. Kas see on nii- või teistsugune kaitseala, see on võimalik kokku leppida, aga päris kindel on, et Kõpu piirkond peaks säilima sellisena, nagu siin elavad põlvkonnad seda on suutnud säilitada. Mäletan, kuidas isaga oma talu metsas käisime, kus isa näitas: see puu on painutatud reejalaseks, see sobib rehavarreks, see vikatilüsiks - kõik oli mõeldud millekski. Isa teadis halgude kaupa, kui palju tuleb maha võtta puid leivaküpsetamiseks. Üheksa halgu oli tarvis selleks, et leivaahi ära kütta ja halud olid loetud, kui palju neid on aastaks tarvis, et pere saaks elatud. Niimoodi on kindlasti ka Hiiumaal elatud ja ei ole õige, kui purustame sellised tavad kõik ühekorraga ja läheme kaasa meie ühiskonna üleminekuperioodi poolt esile kutsutud nähtustega. Otsustage ja otsustajaiks peaksid olema need inimesed, kes on oma esiisade põliskodud säilitanud ja elavad siin praegu.” Kolmapäeva õhtul võõrustas maavanem Hannes Maasel president Arnold Rüütlit, proua Ingrid Rüütlit ja presidendi saatjaskonda Soera talumuuseumis õhtusöögil. Neljapäeval presidendi visiit Hiiumaal jätkus. |
||||||||
|
||||||||
| HARDA ROOSNA Hiiu Leht 23-08-2002 | ||||||||
|
||||||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 4183 | Veebimajutus: www.eq.ee | |