 |
Kolmapäev, 22. märts | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | ||||||||
| Kõre sai Saarnakile tiigi | ||||||||
Juttselg-kärnkonn ehk kõre on Eesti üks haruldasemaid kahepaikseid. Pärnumaa loodussümboliks valitud loom on Eesti kolmest kärnkonnaliigist kõige väiksem. Nimetus “kõre” tuleb konna omapärasest kõrisevast laulust, mis võib kosta enam kui kilomeetri kaugusele. Juttselg-kärnkonna tunnuseks on rohekas-pruunikas-hallikas värvus ning seljal kulgev kitsas kollane triip, seljal esineb väikesi tumedaid plekke. Kõre elupaigad on teistsugused kui teistel meie konnadel ja selles seisnebki tema ohustatus. Kõre elab peamiselt rannikualadel, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett, kuid lemmikelupaikadeks on liivaste muldadega mererannad. Kõre tegutseb vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kevadel kasvab isasloomadel kurgu alla sinakas või lillakas kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Paaritumise tippaeg on mais, kui isasloomad võimsa lauluga emasloomi meelitavad. Kõred koevad madalates, ajutistes veekogudes või merelahtedes, kus on vähe taimestikku, kusjuures kudunöör asetatakse veekogu põhjale. 3-7 päeva pärast kooruvad vastsed, kelle areng noore konnani kestab 45-55 päeva. Kõred saavad suguküpseks 3-4 aasta vanuselt. Juttselg-kärnkonn kuulub looduskaitse alla ning tema arvukus on viimastel aastatel tublisti langenud. Selle põhjuseks on rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades. Kõre kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Eestis leidub kõret Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väikestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul. Üks elujõuline asurkond on teada ka Tallinna ümbrusest. Mujal on teda peamiselt Kesk- ja Lääne- Euroopas. 1930.-aastatel oli kõre Hiiumaal üsna levinud, eriti Emmaste, Tahkuna ja Reigi kandis. Siis leidus teda arvukalt ka Vormsil. Sel aastal asuti Saarnakile kõre asurkonna taastamiseks rajama talle sigimiseks sobivaid tiike. Saarnaki laiul on viimased andmed kõre esinemisest 1986, kuid lootus, et üksikud isendid elavad tänini, on jäänud. |
||||||||
|
||||||||
| KALEV KASK Hiiu Leht 23-08-2002 | ||||||||
|
||||||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Viktor, Viktoria | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 4233 | Veebimajutus: www.eq.ee | |