|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Põud sunnib keskkonnaministeeriumi kaaluma vähipüügi lõpetamist
|
|
|
|
Põua tagajärel kokku kuivanud jõgedes ja ojades hukule määratud vähivarude päästmiseks on keskkonnaministeerium valmis vähipüügi juba järgmisest nädalast ära keelama terves Eestis.
Röövpüüdjate kõrval vähivarusid nüüd ka ähvardav põud on kõige rohkem kahju tegemas Eesti vähirikkaimas piirkonnas Saaremaal, millest rääkides kasutab ministeeriumi vähitöörühm juba sõna katastroof.
Saaremaalt eile naasnud keskkonnaministeeriumi vähitöörühma juhataja Nikolai Laanetu nägi Sõrves Jämaja jõe ääres oma silmaga, kuidas ligikaudu poolsada vähki olid veepiirist ülevaalpool ühe lepajuure all kobaras koos.
“Kuulsin mingit kihinat ja arvasin, et see on vesi, kuid lähemale minnes nägin, et sellist häält tegid vähid,” rääkis ta. Jõgede ja ojade silmnähtava kokkukuivamise pärast kogunevadki vähid hunnikus nende järelejäänud kivide või kaldaäärte alla, kus on veel vähegi niiskust.
Hukkuvad 5-6 päevaga
Laanetu rääkis, et Saaremaal ühe sellise kivikoopa all luges ta kokku 54 vähki. Sellises nn. hädapärases varjendis ei pea vähid kauem vastu, kui viis või kuus päeva, mille järel nad paratamatult kuivavad ja hukuvad.
“Nii nagu lõpused ära kuivavad, on nad küpsed,” sõnas ta. Tänu kestvale kuumusele on kuivale jäänud vähid korralikuks kõhutäieks muutunud ka metssigadele ja kährikutele, kes neid kivide alt otsivad ning ära söövad.
Kuigi vähitöörühm pole jõudnud veel kõiki maakondi läbi käia, kaaluti keskkonnaministeeriumis eile juba tõsimeeli vähipüügi keelamist terves Eestis, samas kui ametlik püügihooaeg lõppeks alles kuu pärast.
Täna Hiiumaal vähkide olukorda hindav Laanetu on seda meelt, et püügihooaeg põua pärast järsult lõpetada.
“See oleks igati põhjendatud, sest madalas vees on vähk kättesaadav igale poisikesele,” põhjendas ta. “Soomlased käivad siin vähke üles ostmas ja õhutavad lapsi kuritegevusele, igaüks tahab ju taskuraha ning mingeid lube neilt ei küsita, soomlasel ju ükskõik kellelt ostab.”
Keeldu veel ei tule
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialist Peeter Prass rõhutas, et üleüldist vähipüügikeeldu hetkel siiski vaid kaalutakse ning enne järgmist nädalat seda kindlasti ei tehta.
Enne lõpliku sõna ütlemist ootavad keskkonnaametnikud ära hinnangud Harjumaa, Ida-Virumaa, Võrumaa, Valgamaa, Viljandimaa ning teiste vähipüügipiirkondade olukorra kohta.
“Põhja Eesti ja saared on kõige kriitilisemas olukorras, isegi forellid on seal kuivale jäänud,” rääkis Prass. “Kui aga on näha sajuperioodi algust, siis ehk keeldu ei tulegi, Tartus näiteks oli suurem sabin maha tulnud, seal ehk pole see probleem nii suur, aga vaatame ja arutame seda asja veel.”
Iga päevaga muutub aga üha selgemaks, et teatud piirkondades, nagu näiteks Saaremaal, tuleb kuivale jäävate jõevähkide päästmiseks kävitada päästeoperatsioon. See tähendab kriitilisemas olukorras olevate vähkide üleviimist veerikamasse tiiki või sumpu, et need sealt hiljem kodujõkke või ojja tagasi lasta.
|
|
|
 |
|
|
Marko Püüa, Postimees Meie Maa 23-08-2002 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle | | |
|