Neljapäev, 9. veebruar Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Maastikuhooldustoetuste jagamisel võeti mõttepaus  
  Pool-looduslike koosluste hoolduseks ja taastamiseks on praeguseks vormistatud 263 lepingut, millega on kaetud ca 2,9 miljonit krooni tänavu Saaremaa keskkonnateenistuse poolt hooldustöödeks jagatavast 3,8miljonist kroonist.

Keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialist Veiko Maripuu ütles, et lepingud on sõlmitud alade peale, mis on loodusteadlaste poolt erinevate programmide ja projektide raames juba varasemast ajast inventeeritud ehk läbi uuritud. (märgalade inventuur (1997), vääriselupaikade inventuur (1999-2001) jms).

Lepingute sõlmimisel on keskkonnateenistus paljudel juhtudel hooldustööde teostajate esitatud pindala ja kooslusi parandatud. Ent kohe on algamas täiendav inventeerimine, mille tulemustest sõltuvalt võib nii mõnigi lepingu sõlminud isik saada toetust juurde.

Inventuuriga tegeleva Pärandkoosluste Kaitse Ühingu esimees Toomas Kukk ütles Meie Maale, et inventuurist saadud andmed peavad olema kokku võetud septembri lõpuks.

Praegu on leping sõlmimata 92 toetuse taotlejaga, kelle suhtes langetatakse rahastamisotsus pärast inventuuri lõppemist.

Veiko Maripuu ütles, et seni lepingutega katmata 900 000 krooni jagatakse esmajärjekorras neile, kel tänaseks on leping olemas, kuid kelle maadel tuvastatakse inventeerimise tulemusel veel toetuse alla käivaid väärtuslikke kooslusi.

Teises järjekorras on lootust järelejäänud rahale neil, kes alles nüüd kavatsevad lepingu sõlmida ja kelle maad asuvad kaitsealadel või Natura võrgustiku maadel.

Kolmandas järjekorras tuleb kõne väljaspool kaitsealasid asuvate keskmise kuni kõrge väärtusega pool-looduslikud koosluste majandamise rahastamine. Väikse väärtusega ja väiksema pindalaga alad võivad hoopiski toetuse saajate hulgast välja jääda, ütles Maripuu.

Maripuu sõnul on Saaremaa poollooduslike koosluste põhiprobleem selles, et enamus alasid nõuavad võsaraiet ja loopealsed puude väljaraiet, samuti kadakate harvendamist.

Maripuu rõhutas, et hooldustööde eesmärgiks ei ole kooslustel pargile või haljasalale omase kujundus saavutamine vaid vana maastiku ja traditsioonide järeleaimamine.

Maripuu pidas oluliseks, et hooldaja mõistaks seda unikaalset keskkonnasõbraliku elulaadi filosoofiat, mis kunagi Eesti aladel toimis: mets andis kõike- küttepuid müügiks linnasakstele, hagu pliidi alla ja saunaahju, seeni, marju tarbepuitu, mett, pähkleid, vihtasid lammastele ja heina teistelegi koduloomadele.

“Jaanipäev ja heinaaeg oli imelisemaid hetki noortele, kes otsisid sõnajalaõit. Ka tänapäev mõistab iga inimene puisniidu ilu, kuid elustiil on tempokam ja nii välistab enamus meist puisniiduga jändamise,” rääkis looduskaitse spetsialist.

Maripuu andmetel Saaremaal alla kümne arvestatava suurusega niidetava puisniidu, ka korralikke hooldatud looalasid pole suurt näha. “Sõitke Kuressaarest Kuivastusse ja lugege kokku meetrid! 80 km kohta tuleb tühine üks protsent pärandkooslusi kui sedagi,” osutas Maripuu. Veel 40 aastat tagasi olid need maastikud Saaremaal valdavad, erilise hoo on kinnikasvamine saanud viimase 20 aasta jooksul.

Paljud Saaremaa väärtuslikud maastikud on ikka veel hoolduseta ja nende väärtus aina kahaneb. Tekib koguni küsimus, et mis mõtet on kaitse all hoida ala kui kinnikasvamine põhjustab liikide lõpliku hävingu.

Järgmisel aastal on keskkonnateenistusel plaanis käivitada keskkonnamalev, mille
ülesanne on kõrge väärtusega niitude hooldamine ja taastamine seal, kus puudub kohaliku põllumehe huvi või on tegu kaitseala ja riigimaaga. Malev tahetakse käivitada Kuressaare, Valjala, Tornimäe koolilaste osavõtul.

Valdade kaupa on praeguseks sõlmitud lepinguid maahooldustoetuste maksmiseks järgmiselt (tuhandetest kroonides): Muhu 495, Salme 489, Kaarma 330, Pöide 213, Valjala 207, Lümanda 180, Pihtla 168, Kärla 163, Leisi 148, Orissaare 128, Mustjala 111, Ruhnu 103, Kihelkonna 89, Laimjala 77 ja Torgu 37. Kuressaare linnaga käivad läbirääkimised Põduste luha niitmise üle ca 40-50 ha suurusel alal.
 
  AIN LEMBER Meie Maa 15-08-2002  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Aug 2002 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Mehis, Mehto 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2930 Veebimajutus: www.eq.ee