Neljapäev, 9. veebruar Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Saarlastest ajateenijad valvavad saarlasest presidendi lossi  
 
   
_Pilt 1 | 2 | Järgmine >
Läinud kesknädala südapäev oli toonud Kuressaare lennujaama traataia taha paarkümmend inimest, kes tulid kaasa elama mitte niivõrd Läti Vabariigi presidendi lahkumisele, kui just Üksik-Vahipataljoni ajateenijate tseremooniale.
“Mis mul nendest presidentidest! MINU POEG seisab seal relvaga rivis!” teatas ilmse uhkusenoodiga hääles mobiilile vastanud mees.

Ja tõesti oli uhke vaadata – kõik spaleeris seisvad noorhärrad kandsid uhket sõduri pidulikku vormirõivast ning mis peamine, olid meie oma Saaremaa poisid, kelle ajateenistus Üksik-Vahipataljoni A-kompaniis saab läbi augusti lõpus.

“Ei, teenistus Eesti kaitseväes pole sugugi raske. Räägitakse küll igasuguseid hirmsaid lugusid, aga kui oled ise mees, pole hullu midagi,” kinnitasid poisid, st. reamees Lauri Nõukas, kapral Tarmo Preiler, reamees Egmond Velve, reamees Kaido Heinsalu ning reamees Tarmo Virves ühest suust.

Jutt teeb kindlasti kadedaks poiste vanaisad-isad, ehk vanemad vennadki, sest praegune sõjavägi “röövib” noortelt vaid kaheksa kuud. “Mina olin Suure Kodumaa sügavustes kolm aastat ja ei saanud kordagi koju,” ohkab sealsamas lennujaamas keskeas härra. Tänastel sõduritel on aga niigi lühikese teenistuse kohta ette nähtud 15 päeva puhkust, lisaks linnaload, mida kestvusest olenevalt saab kasutada ka kodus käimiseks.

“No üle nädala oleme ikka koju saanud,” ütlevad asjaosalised ise. “Pealegi on meile lubatud telefonid ja interneti teelgi saab suhelda. Noore-ajal (ajateenistuse alguses olev baasväljaõppe aeg) oli väheke nukker, kui pühapäevastel külastusaegadel kodused vaatama ei tulnud – kes ikka jõuab üle mere pidevalt vaatamas käia. See kurbus läks aga üle, sest enamusel on ju Tallinnaski sõpru-tuttavaid.”

Iga kolmas saarlane

A-kompanii II rühmas on iga kolmas ajateenija saarlane. Sõdurpoisid ei usu, et siin kellegi kuri käsi mängus võiks olla. Vist ikka pigem juhuse asi. “Aga suur saarlaste kontsentratsioon tingib ülekaalu ja nii on ikka lihtsam üksteisele toeks olla. Sel kevadel Üksik-Vahipataljoni tulnutest pole aga jälle ühtegi kodukandi meest.”

Küsimusele, kas kaitseväkke tuldi vabatahtlikult või sunniviisiliselt, vastavad poisid, et ehkki nad päris vabatahtlikult kohale ei jõudnud, polnud neil vormi selgatõmbamise vastu ka midagi. “Nagunii ju kuhugi ei pääse! Targem on ikka kohe ära käia, siis on kohustus riigi ees täidetud ja aega eluga edasi minna. Me pole enne sõjaväge plaaninudki mingit vinget töökohta otsida.” Sõdurid teavad, et läbitud ajateenistus tuleb neile edaspidi kindlasti kasuks – paljud tööandjad juba vaatavad, kas oled kaitseväes olnud või ei. “Vaadatakse sedagi, millises väeosas teenitud.”

Üks sõdur ja kolm vormi

Teenistus Üksik-Vahipataljonis erineb suuresti teiste väeosade omast ja seda just tseremoniaal-väljaõppe ja praktika poolest. “On ikka uhke tunne küll osaleda riigi tähtsate külaliste vastuvõtmisel ja valvata presidendilossi,” tunnistavad poisid.

Kui palju tseremooniatel on osaletud, ei oska küll keegi peast öelda, sest ühte nädalasse tuleb neid vähemalt kaks ja kuna suve alguses külastas Eestit hästi palju riigipäid, läks graafik päris tihedaks.

Ehkki väeosa kuulub kaitseväe struktuuris maaväe koosseisu, on sõduritel võimalus selga saada kõikide väeliikide vormid – lisaks siis mere- ja õhuväe omad. Eks see väike petekas ole, kui arvatakse, et tseremoniaalses rivis seisavad sõdurid kolmest väeosast.
Tegelikult on mundrite all peidus ikkagi Vahipataljoni poisid. “Kui vaadata pilte, siis oleksime nagu teeninud igal pool,” naeravad nad rõõmsalt.

Elu lossi ukse ees

“Kõige raskem meie teenistusest on Kadriorus presidendilossi ees seismine,” räägivad sõdurid. “Ehkki võime iga veerand tunni tagant veidi kõndida, paistab seal päike päris tublisti peale. Meie omadest ei ole keegi päris kokku kukkunud, nägu on ikka tulnud vahel külma veega pesta.”

Lossi ees on sõdurid kindlasti riigi vaatamisväärseks visiitkaardiks ja neid tullakse vaatama, kaugemalt ja lähemalt. “Me ei tohi inimesi liiga lähedale lasta ja eriti on välismaalt tulnud pensionärid üllatunud, et nad ei või meie kõrvale seista ja pilti teha. Ehmuvad ikka küll, kui täägiga püss vastas on.” Poisid ütlevad, et selline postkaardi peal olek ajas alguses hirmsasti naerma – pole ju keegi harjunud, et neid nii pingsalt uuritakse.

Raskeks arvavad sõdurid olema ka tseremoonial automaadiga valveseisangu. “Ükskord mängiti maha kolme riigi hümnid. Katsu siis seista nii, et käsi värisema ei hakkaks! Mingi 20 minutit oli rekordaeg.”

Hinnaalalndust ei ole

Presidentidele-peaministritele au andmine ei vabasta aga sugugi mitte tavalisest sõduri väljaõppest. Küll aga oleneb päevaplaan riigikantselei töögraafikust. Kui tseremoonia on ennelõunasel ajal, tuleb õhtupoolik väljaõppele pühendada. Ja vastupidi.

Mingit hinnaalandust sõduri väljaõppe osas ei tehta. Tseremooniaks ettevalmistamise juurde käib muuseas ka vormide korrastamine. Säravvalged vormikindad on muide sõdurite endi pestud. Mitte masinaga, vaid ikka käsitsi.

Kõige huvitavamaks peavad poisid erialast väljaõpet, eriti viimast, sõjaväepolitsei oma. Ja ajateenistus on neile andnud enesekindlust ja -distsipliini. “Oleme saanud palju kasulikke teadmisi ja oskusi, kas või näiteks see, kuidas kana tappa. Samuti võib elus vaja minna enesekaitse treeningutel omandatut.”

Ehkki 19 päeva pärast ajateenistuse lõpetavatest saarlastest keegi oma elu kaitseväega siduda ei soovi, on nad veendunud, et kõik mehed peavad sõjaväes ära käima. “Meie tunneme küll, et oleme ikka neist, kes üldse teeninud pole, peajagu üle.”

Üksik-Vahipataljonis teenivad saarlased:

reamees Lauri Nõukas Orissaarest
kapral Tarmo Preiler Orissaarest
reamees Tanel Pajunurm Orissaarest
kapral Ahti Mölder Leisist
reamees Egmond Velve Kuressaarest
reamees Kaido Heinsalu Valjalast
reamees Margo Algo Kihelkonnalt
reamees Tarmo Virves Pihtlast
reamees Tarmo Tohv Kärlalt
reamees Kalle Järveots Kaarmalt
reamees Kalev Rahnel Pihtlast
reamees Elar Ool Kaarmalt
reamees Martin Pupart Kuressaarest
reamees Aivo Trave Kuressaarest
reamees Kristo Lopp Pihtlast.
 
  Rita Loel Meie Maa 10-08-2002  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Aug 2002 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Mehis, Mehto 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2201 Veebimajutus: www.eq.ee