|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Eilsel kivipäeval Loonal osales kümmekond huvilist
|
|
|
|
|
 |
|
 |
Gunnar Raun Lümanda mailt Lepiku talust tunneb hästi esiisade meistritööd – kiviaia lappimist. |
 |
Vilsandi rahvuspargi keskuses Loona mõisas avati eile rahvusvahelised kivipäevad. Esimesel päeval oli huvilisi vähe, vaid kümmekond.
Eelregistreerimise andmeil on tänaseks oodata suurearvulisemat osavõttu. keskkonnainvesteeringute keskuse ja rahvuspargi korraldatud üritusel on päevajuhtideks Tartu ülikooli geoloogiainstituudi direktor professor Tõnu Meidla ja sama instituudi geoloogiadoktor Oive Tinn.
“Kividesse puutuvaga on küll nii, et neid tuntakse väljapool Eestit rohkem kui meil siin kodumaal. Niisuguse temaatilise päeva tegemise mõte on päris selge – tahame omamaisele inimesele tuua natuke lähemale seda, mida erialaspetsialist väga hästi teab ja mida välisturist tihtipeale spetsiaalselt siit otsimas käib,” selgitas kivipäevade olemust professor Tõnu Meidla.
Tema sõnul jäävad Eesti inimese jaoks teda ümbritsevad kivid tihti kaugeks, nende tekkelugu arusaamatuks. “Me anname huvilistele kätte maast võetud kivi ja näitame, et see ei olegi lihtsalt hall munakas, vaid sellelt võib lugeda välja palju tähelepanuväärset,” lausus Meidla.
Saarlasedki on iidsetest aegadest peale osanud kive mitmel viisil kasutada. Ehitistes on kasutatud peamiselt raud- ja paekive.
“Kui me vaatame kasvõi siinsamas Loonal ringi, siis näeme, et raud- ja paekivid on sõbralikult kõrvuti kiviaias koha leidnud. Inimesele on nad võrdselt omased. Raudkivi ehk magmakivimit oleme küll juba ammu aega tagasi kasutama õppinud, kuid päritolult on see kaugem. Paekivi on kohapealne kivi. Eriti just Saaremaa paekivi on Eesti mastaabis vägagi iseäralik, erakordselt mitmekesine,” hindas Meidla.
Saaremaa geoloogia üks paremaid tundjaid professor Rein Einasto tutvustas väljasõidul ehituslubjakivi. Palentoloog geoloogiadoktor Oive Tinn andis ülevaate siluriaegsetest pankadest.
Tõnu Meidla arvates on inimesed üha enam õppinud väärtustama seda, mis minevikust pärit. Traditsioone püütakse elus hoida. Selle üheks näiteks on kiviaedade rajamine. “Kohalik kivi väärib ehituskivina kindlasti märgatavalt enam tähelepanu kui ta seda on pälvinud viimastel aastatel. Loodame, et kohalik kivi leiab ehitistes taas rohkem kasutamist,” oli professor Meidla optimistlik.
Lepiku talu mehed viivad Loonal räägitut ellu
Lepiku talu mehed olid eilseks oma maatükile juba suure osa kiviaeda jõudnud ümber lappida.
“Eks nii saab kodu ümbruse kaunimaks. Lääne-Saaremaal hakati kiviaedu propageerima. Möödunud aastal alustati siin pilootprogrammiga. Mõtlesime, et võtame ka osa. Sellest programmist saab natuke toetust ka, 100 krooni meetri peale,” sõnas taluperemees Vello Raun.
Poeg Gunnar Raun oli eile usinasti kivide paika lappimisega ametis. Suuremad raudkivimürakad veeretas ta alusmüüriks, laiad plaadikujulised paekivid asetas katuseks. Ligi paarisaja meetri pikkune kivitara oli igat kanti kenasti vinklis. “Sobitamine võtab hulka aega. Kivid peavad õigesti istuma jääma. Aed jääb ju aastakümneteks,” kiitis isa poja tööd.
|
|
|
 |
|
|
Aare Laine Meie Maa 03-08-2002 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|