|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Suurfirmade raamatupidamispettused viisid alla aktsiate hinnad ning USA presidendi maine
|
|
|
|
Järjestikustest suurimate firmade raamatupidamispettuste avalikuks tulekut saatnud skandaalidest mõjutatuna on USA turud teinud läbi vabalanguse. Teisipäeval allkirjastas Ameerika Ühendriikide president George W. Bush firmade raamatupidamisalast vastutust karmistava seaduse, lubades alustada jahti investoreid petvatele firmajuhtidele.
Valges Majas toimunud tseremoonial ütles Bush, et karm uus seadus võimaldab valitsusel rakendada meetmeid nende suhtes, kes on kõigutanud usku Ühendriikide turgudesse. Peamiselt Marylandi demokraadist senaatori Paul Sarbanesi koostatud eelnõu on rangem kui meetmed, mida Valge Maja algselt toetas. See kehtestab uued rangemad karistused ametialaste kuritarvituste eest, näeb ette raamatupidamissektorit kontrolliva spetsiaalse nõukogu loomise ning tõhustab föderaalse väärtpaberikomisjoni rahastamist. Firmajuhid peavad võtma endale vastutuse finantsaruannete täpsuse ja õigsuse eest ning on kohustatud teatama reaalajas mistahes firma finantsnäitajaid mõjutavatest asjaoludest.
Valge Maja nimetas seadust "kõige kaugemaleulatuvamaks Ameerika äripraktika reformimiseks pärast Franklin Delano Roosevelti". "See seadus ütleb igale ebaausale firmajuhile: sind paljastatakse ja karistatakse," ütles Bush.
Analüütikute sõnul on eelnõu oluline samm võitluses firmades toimuvate kuritarvitustega, mis on toonud kaasa rea raamatupidamisskandaale. Samas märgivad nad, et eelnõu efektiivsus sõltub eelkõige järelevalvenõukogu koosseisust, maksimaalse karistusmäära neljakordistamine majanduskuritegude eest 20 aastani aga omab vähem kaalu, kuna tavaliselt on sellistel puhkudel tegemist mitme rikkumisega, mille puhul potentsiaalne karistusaeg on niigi pikk.
Hädas langeva reitinguga
Päev enne eelnõu allkirjastamist avaldatud CNN/USA Today küsitlus näitas, et Bushi reiting on langenud. Häälteenamusega 48:41 protsenti arvavasid Ameerika valijad, et president on rohkem huvitatud suurfirmadest kui tavalistest ameeriklastest. Toetus Bushi majanduspoliitikale kahanes juuni 63 protsendilt 52 protsendini ning presidendi üldine reiting langes 76 protsendilt 69 protsendini.
Nüüd seisab Bushil ees suur töö näidata valijatele, et administratsioon ei ole suurfirmadega liiga sõbralikes suhetes, arvestades kahtlusi presidendi omaaegse aktsiamüügi ja madala intressimääraga laenude suhtes Harken Energy Corp-i nõukogu liikmena ning uurimise alustamist Halliburtoni naftateenuste firma raamatupidamispraktika suhtes perioodil, mil asepresident Dick Cheney oli firma peadirektor.
Eelnõu keelab firmasisesed laenud, nagu need, mille Bush 1986. ja 1988. aastal Harkenist sai. Väärtpaberikomisjon uuris 1991. aastal Bushi 1990. aasta Harkeni aktsiate müüki, mis toimus vahetult enne seda, kui firma teatas suurest kahjumist. Tookord lõpetas komisjon uurimise meetmeid rakendamata.
|
|
|
 |
|
|
TP Meie Maa 02-08-2002 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|