|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Ludmilla Toon: Ooperipäevad jäävad aastani 3000
(4)
|
|
|
|
Kuidas ooperipäevad läksid?
Kenasti. Selle nädalaga on toimunud uskumatu areng selle festivali tuleviku suhtes. Mulle tundub, et kõik läheb nii nagu ta peab minema. Olen väga tänulik, et lõpuks ometi on tänu maestro Eri Klasile jõutud arusaamisele, mida tähendab ooperifestivali korraldamine saarel. Laupäeval sündis otsus, mida olen oodanud aastaid: Kuressaare linn koostöös kultuuriministeeriumiga ja maavalitsusega on lõpuks leidnud, et tuleb luua uus struktuur festivali korraldamiseks. Meie senist tööd on tunnustatud.
Miks raadioülekanne ära jäi?
Koostöö Vikerraadio ja Raadio 4-ga on kolmel aastal toiminud tõrgeteta. Galakontserdi projektiga tegeles mitu inimest korraga. Meil jäi lepingut tehes kahe silma vahele, et kui on salvestus, siis peab see asi tingimata olema lepingus. See on tõepoolest korraldajatepoolne aps. Samal päeval kunstiline juht Pille Lill küll palus Soome orkestrilt luba, aga nad ei saanud niimoodi teha. Sellist asja pole isegi sobilik paluda. Galakontserdi ülekanne on meil alati toiminud niisama ja seda punkti me pole üle vaadanud. Meile tundus, et kõik sujub. Vabandame Vikerraadio ja kuulajate ees. Edaspidi oleme palju tähelepanelikumad.
Mis juhtus Nukitsamehega?
Kõik, mida festivalil näha võis, oli kadunud Mare Põldmäe mõttetöö vili ja kahjuks Nukitsamees jäi ära kuna läbirääkimised Estoniaga polnud lõplikud ja Mare Põldmäe oma haiguse tõttu ei suutnud sellega tegeleda. Kuid lasteetendus jääb ka edaspidi alles.
Kas esimene päev oli liiga rahulik?
Esimene päev oli just täpselt nii, nagu pidi olema. Rahulikuks tegi selle päeva see, et Läti rahvusooper on niivõrd hästi korraldatud ja organiseeritud süsteem. Nad on teater, mitte projekt. Ma ei ole kuulnud, et soome pool ei oleks meiega rahule jäänud.
Räägitakse, et nad olid alguses lavaga rahulolematud.
Rahulolematu võib alati olla iga asja peale. Me katsetasime mänguplatsi võimalusi.
Kui lavast rääkida, siis lava paigutus niipidi oli tänu kogenud lavameistritele, kes juhtisid tähelepanu tuulele, mida igaüks sai ka nüüd tunda. Kui see tuul oleks olnud veel tugevam ja puhunud telki, siis oleks võinud telk minema lennata, rääkimata sellest, et heli oleks segatud olnud, mikrofonid oleks vilistama hakanud. Aga loomulikult on meil juba igasugused mõtted, kuidas platsi välja ehitada. Kui tuuakse paralleele savonlinnaga, siis ei tohi ära unustada, et me teeme seda siiski neljandat korda ja meie festival on siiamaani üles ehitatud katse-eksitus meetodil. Et festival üldse niimoodi välja kukkus, on ka meie jaoks väikene ime. Me kõik õpime tegemise käigus. Nii oli näiteks esimese päeva istekohtadega segadus. Me olime sunnitud paigutama toole ümber ja see tekitas looomulikult segadust.
Eri Klas ütles varem, et keskkond ei mänginud piisavalt kaasa.
Möödunud aastal mängis rohkem. Kahel esimesel aastal oli meil lava otse vastu lossi. Lava mõõtmed ei võimalda panna seda lossi äärde. Kui lava sügavus on 24 meetrit ja peab jääma ka mingi vahe publikuni, siis publik ei mahu ära. Me ei saa ehitada lossihoovi ooperiteatrit. Eri Klas sai ka sellest aru. Kui me näiteks saaksime lava panna lossihoovi peasissekäigu juurde, siis võime mängida etendust 200 või 300le inimesele, mis pole meie eesmärk.
See sõltub ka sellest, kui täpselt te olete teadvustanud, kellele ooperipäevad on suunatud, kas saaremaa inimesele või turistile.
Küsimus pole, kas ta on Saaremaalt või mitte. Ooperipäevad on inimesele, kes saab aru, mis on ooper. Mul on väga hea meel, et selles jubedas tuules inimesed said aru, et see oli hea. Etendused oli tase, mida oli tunda ka läbi tuule või õhust.
Mis on ooperiteatri ja vabaõhuooperi erinevus?
Vabaõhu ooper annab inimesele mingi teistsuguse tunde. Ooperiteater tekitab erilise pidulikkuse või suursuguse tunde, mis on arhitektuuri ja säraga loodud.
Kas see ei sega, et inimesed käivad ringi, lapsed mängivad?
Muusikapedagoogina mulle väga meeldiks, kui lapsed käiksid ooperis, aga ma tean, kui raske ooper on, see ei ole laste etendus. Me ei taha et jääks tunnet, et me lapse tõrjume ära festivalilt, sellepärast jääb lasteetendus edaspidi alles.
Räägitakse, et piletid olid liiga kallid.
Kõik on suhteline. Huvitav on see, et kõik kallid piletid osteti ära. Kalli pileti ostja on seesama haritud ooperikülaline. Ma ei usu eriti, et piletid saaksid palju odavamaks minna. Kindlasti, kui me leiame enam toetajaid, oleks see võimalik.
Kui palju inimesi festivalil käis?
Täituvus oli kusagil alla viiekümne protsendi. Kui me alustasime, siis oli kusagil kolmandik. Väga palju oli seekord kutsetega inimesi, sest me oleme väga tänulikud oma toetajatele.
Mis juhtub järgmisel aastal?
Me ei saa seda öelda, me oleme muutuses. Üritame juba septembriks midagi teha. Meil on mõtted oma etenduse tegemiseks, aga see on väga pikk protsess.
Kui kaua ooperipäevad püsivad?
Ma olen täiesti veendunud, et vähemalt aastani 3000 ta jääb siia. Kui me kõik tuleme ja mõistame, et see pole ainult kontsert või etendus. See on koht, kus inimene ammutab seda emotsiooni, mis tal igapäeva elus puudu jääb.
|
|
|
 |
|
|
Sergo Selder Meie Maa 30-07-2002 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|