|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
150 Saaremaa väikepiimatootjat enam tööstusse piima ei saada
(2)
|
|
|
|
Juuli keskpaiga seisuga on piimatööstusse piima andmise lõpetanud 150 Saaremaa väiketootjat, kelle tootmistingimused ei ole vastavusse viidud karmistunud veterinaarnõuetega.
Poole juulikuu seisuga on piima koguvarumine 150 tootja äralangemisega seoses väheneud 3 protsenti. “See pole katastroofiline olukord, kuna ühistute tootlikkus näitab kasvutendentsi. Tõus oleks olnud ilmselt olnud suuremgi, kuid mai lõpu ja juunikuu kuiv mõjutas kõiki tootjaid,” rääkis Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse peadirektor Ahti Viilup.
Esimese kuue kuu piimavarumine jäi mullusega võrreldes siiski 0,8 protsendiga plussi. Tillukese kasvu tagasid ühistud kelle piimatoodang on aastaga kasvanud 10 protsenti, individuaaltootjate koguses on langus samas suur, varumine vaid 86,9% möödunud aasta tasemest.
Viilup möönis, et 1. juulist rakendunud karmid veterinaarnõuded puudutavad iseäranis Saaremaad, kus tööstus on praktiliselt kõikide tootjate, olgu see kasvõi ühe lehma pidaja, toodangu vastu võtnud. “Väidetakse et väiketootja piima kvaliteet on halb, mina sellega nõus ei ole,” sõnas ta.
Ootab paindlikku lähenemist
Viilupi hinnangul peaks Saaremaal kui saarelisest asendist tingitud eripiirkonnal olema siiski mingid eritingimused. “Kahe-kolme lehma pidajalt eraldi piimaruumi ja mitmesajaliitrise jahutaja nõudmine on ilmselgelt liiast. Ta ei jõua seda ostagi,” tõdes tööstuse juht. “Põllumajandusminister ise on märkinud, et pole oluline, kuidas piim jahutatakse, kas allikas, kaevus või kusagil mujal, tähtis on kvaliteet. Ja väiketootjate piim on väga hea,” lisas ta. Seetõttu peaks Viilupi arvates veterinaarametnikud tootjatele lähenema väga paindlikult ja inimlikult.
Oluline on ka piimatootmise lõpetamisega seonduv sotsiaalne taust. 150 tootja taga on pered ja nende sissetulek, lehmapidajatel on oma roll ka maastikuhooldusel ja maakasutusel.
Viilupi andmeil tapamajja esialgu veel loomi pole hakatud tooma, kuid kui mingit lahendust lähikuudel ei tule, siis sügisel hakatakse karja vähendama. “Praegu on tootjale piim praktiliselt tasuta käes, laudaperioodil tulevad aga kulud juba peale,” selgitas ta.
Eksportijad otsivad leevendust koduturult
“Väga keeruline on,” iseloomustas Viilup olukorda piimatoodete turgudel. Ta võrdles kujunenud situatsiooni suisa 1998. aasta Vene kriisiga, mil Eesti tööstustel idaturu uks plaksuga nina ees kinni löödi. “Meie Vene turul eriti ei tegutsenud ja olime rohkem suunatud Läände. Nüüd on aga kätte jõudnud ka Euroopa kriis ja hinnad on langenud,” sõnas Viilup.
Kui mullu sai lõssipulbri kilost 35-36 krooni, siis praegu on hind 23,4 krooni tasemel. Selline alanõudlus on mitmed tööstused, kes seni oma toodangut eelkõige Euroopasse müüsid, toonud hädavajaliku käiberaha hankimiseks toonud tagasi Eesti turule.
“Palju võid, juustu, pulbrit jääb üle, see lööb ka Eestis hinnad alla. Õnneks on meil ka Euroopa turuga praegu vähe tegemist, kuigi mõningaid tooteid me välja müüme. Raske on kõigil, konkurents on halastamatu,” tunnistas Viilup.
Mandril on turustamisraskustes tööstused hakanud tootjatele juba piima vastuvõtmist üles ütlema. Läinud nädalal tuli Saaremaa tööstusele pakkumine Pärnumaalt, kus mitmed tootjad on mures piima realiseerimise pärast. Esmaspäeval sõlmiski tööstus 15 Pärnumaa tootjaga kolmeaastase hankelepingu, eile tõi auto esimesed 5,6 tonni piima kohale.
Arvatavasti suureneb see kogus kümne tonnini, mis esialgu üle päeva, edaspidi juba iga päev Saaremaa tööstusse tuleb.
Viilup tõdes, et piimatööstuse koormus on praegu väga suur, seda tänu E-Piimale tehtavale teenustööle. Kui mullu tootis SLPT kokku 483 tonni pulbrit, siis tänavu ainuüksi juunis ulatus piimapulbri toodang 460 tonnini. Praegu teeb tööstus E-Piimale lõssipulbrit. “Meie eelis on see, et saame pulbri valmistamise eest teenustasu ja ei pea vaeva nägema toodangu turustamisega,” möönis Viilup.
|
|
|
 |
|
|
MEHIS TULK Meie Maa 24-07-2002 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|