|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Veerel läks kalakasvatus käima
|
|
|
|
Pärast aastaid kestnud mõõna on Saare maakonnas äriprojektina taas käivitunud kalakasvatus ja Hiiu Kalur ettevõtmisel kasvab Veere lähedal Tagalahes avavee sumbas ligi 19 000 noort vikerforelli.
Harjumaa Salmistu kalakasvatuse kõrval, kus ettevõtjateks alkoholitootja Remedia omanikud, on Veere Eestis teine avavee kalakasvatus.
“Kahjuks läksid meil kalad algselt kavandatud 1. mai asemel vette alles 18. juunil ja kaotasime sellega kaalust nii 300-400 grammi kala kohta, kuid loodame nad sellegipoolest novembrikuu lõpuks kasvatada 2-2,5 kilosteks vikerforellideks,” selgitas AS Veere Sadam juhataja Ilmar Piilmann.
Vee temperatuur Tagalahes on püsivalt seisnud kalakasvatuseks optimaalne, olles eile päeval 16,7 kraadi. Ka hapnikku on sumba juures, 900 meetri kaugusel sadamast, kus merevee sügavus 17 meetrit, piisavalt, eile näitas mõõdik 10,8 milligrammi liitri vee kohta.
Plaan 40 tonni vikerforelli
Kahekümnemeetrise läbimõõdu ja 11 meetri sügavuse avavee kalakasvatussumba valmistasid ja ankurdasid Tagalahte Norra spetsialistid. Kalad osteti Soomest, kalatoit Taanist. Kui Hiiu Kaluril esimesel aastal kõik kavandatu õnnestub, muretsetakse järgmisel aastal kaks samasugust, 800 000 krooni maksvat sumpa veel juurde.
“Meie unistus on tänavu saada 40 tonni vikerforelli ja kui see meil korda läheb, oleme saavutanud vikerforelli kilohinnaks 50 krooni ja see on ka kala turuhind. Projekti kogumaksumus on meil tänavu kaks miljonit krooni,” rääkis Piilmann.
Noorkalade sumpa viimiseks tegid töömehed kümme reisi spetsiaalse transportsumbaga. Kalade sügisel sumbast äratoomisel tuleb sadama juhataja hinnangul taas hulganisti käsitsitööd teha. Praegu söödetakse kalu 2-3 korda päevas, selleks tööks andis Hiiu Kaluri juhataja Toomas Kõuhkna oma isikliku kaatri.
Nõuab aega ja kannatust
Sump kannatab välja merelainet kõrgusega seitse meetrit, ankurdatud on ta omapärase süsteemiga nii, et sumba põhisõlmed saavad omavahel liikuda. Jäiga konstruktsiooniga sump pidi asjatundjate hinnangul küllalt kiiresti lagunema kippuma. Merelindude kaitseks on sump kaetud võrguga, kuid ka sealt on juba üks kajakas sumpa sisse pääsenud. Hüljeste peletamiseks on sumba juures vastavat heli tekitav seade.
Lisaks söötmistabelite rakendamisele on Veere mehed saatnud korra sumba põhja ka sukelduja, kelle ülesandeks on olnud jälgimine, kas sööt jõuab ka sumba põhja, või söövad kalad selle enne ära. Selle põhjal kas suurendatakse või vähendatakse söödakogust. Kalade söötmiseks tuleb söötjatel ka aega varuda, et kalad jõuaksid paari minuti jooksul, mil söödagraanul 11 meetri sügavusele sumba põhja vajub, selle rahulikult ära süüa.
|
|
|
 |
|
|
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 09-07-2002 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|