|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Valmis maakonna kalanduse aastaraamat
|
|
|
|
Staažika kala- ja keskkonnakaitseinspektori Heimar Laanemetsa koostatud Saare maakonna kalanduse aastaraamat 2001 jõuab lähipäevil lugejateni.
Saarte Trükikojas trükitud 48 – leheküljeline Saaremaa keskkonnateenistuse üllitis “Saare maakond KALANDUS 2001” sisaldab kalapüügieeskirja, kalapüüdjaile vajalike ametkondade andmed, statistikat püügitulemuste kohta. Trükis annab ülevaate merendusõppest Orissaare gümnaasiumis. Lugejat teavitatakse ammusest Väinamere reisijateveo alusest, uisust, samuti uisusadamatest ja Illiku laiust.
Särjest (Rutilus rutilus rutilus) on lausa omaette lugu. Kui varem oli see kala õngemeeste üheks peamiseks püügiobjektiks, siis praegu on särjepüük leidnud tähtsa koha ka kutseliste kalurite saagi nõudmisel.
Saare maakonna piires on enamik särge püütud Liivi (Riia) lahe piirkonnas, kusjuures omakorda on siin peamiseks püügikohaks Suure Katla alale jääv Nasva jõgi ja Tori laht. Ülevaate koostaja märgib huvitava kohana ära just Tori lahe, kus mitmeid kordi on tehtud süvendus- ja puhastustöid ning alati pärast nende tööde lõppu kogunevad sügiseti sellele akvatooriumile suured särjeparved.
“Oleks huvitav teada, mis meelitab särjed pärast süvendustöid enne jääkatte tekkimist Tori lahte? Asi väärib uurimist,” tõdeb Heimar Laanemets.
Kalapüüdja meelespead lugedes saab selgeks ka see, kuidas täita püügipäevikut ja esitada püügiandmeid kaluri- või piiratud kalapüügiloa alusel. Kalastaja teavitamiseks on ära toodud ka ajutised püügikitsendused Hiiu, Lääne ja Saare maakonnaga külgnevas rannikumeres ja siseveekogudes.
Vähipüügiandmed on samuti ära toodud.
“Vähk on Saaremaal küllaltki ligitõmbav püügiobjekt. Kahjuks leidub meil veel inimesi, kes ei hooli vähipüügieeskirjadest. Vähivarud ei ole suured ja meie kõigi kohus on loodusrikkusi hoida. Ükski looduslik ressurss ei ole lõputu. Röövpüüdjad on aga tegutsenud ka sel suvel. Mõneski jões on järele jäänud vaid krevetisuurused vähid. Mõni neist röövpüüdjaist on küllaltki agressiivne,” muretseb Laanemets vähivarude pärast.
Raamatu tagakaanel on püügipiirkondade värvitrükis võrdlustabel, mis annab ülevaate väljapüütud kalakogustest.
Heimar Laanemetsa sõnul on taolisi brošüüre koostatud 1997. aastast alates. Värsket üllitist saavad huvilised peatselt Saaremaa keskkonnateenistusest.
|
|
|
 |
|
|
AARE LAINE Meie Maa 02-07-2002 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|