|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Sõrulaste saatus raiuti kivvi
(1)
|
|
|
|
Sõrulaste kurva saatuse 1944. aasta ränkraskel sõjasügisel on kirjanik Ülo Tuulik raiunud raamatusse “Sõja jalus”. Nüüdsest on see raiutud ka Saaremaa graniiti, mälestuskivvi, mis jaanilaupäeval Mõntu sadamas avati.
Saksamaale küüditatute vabatahtlikest annetustest korjatud raha eest tehtud mälestusmärgil on Ülo Tuuliku tekst: “Võõras vägivald sundis siit sõja jalgu tuhandeid sõrulasi sügisel 1944.” Seda võib lugeda ka inglise ja saksa keeles.
Mälestusmärgilt eemaldasid katte küüditatud Linda Pikkani ja Olev Sau. Laulis Torgu ansambel. Taiese pühitses kirikuõpetaja Anu Konks. Seejärel sai sõna kolmeaastase poisikesena sõja jalgu viidud Ülo Tuulik.
“Mees, kes seisab teie ees, on oma vanemate poolest muhulane, oma sünni poolest on ta abrukalane, aga oma saatuselt on ta kahtlemata sõrulane. See, mis juhtus teie kõigiga ja meie perega 1944. aasta sügisel, on ja jääb kõige dramaatilisemaks sündmuseks üldse kogu minu elus. Meie pere kaotas isa suure raamatukogu mitme tuhande raamatuga, kaotas maja, kus me elasime, ja kui me Saksamaalt tagasi tulime, siis leidsime, et olime kaotanud ka koduküla. Karuste küla Sõrves enam ei olnud,” meenutas Ülo Tuulik.
Kirjanik tõdes, et nende pere kannatused võrreldes paljudega olid üsnagi väikesed. Ajaloolist materjali kogudes on ta ju detailselt kirja pannud andmeid oma saatusekaaslaste kohta.
“Mässa küla elanikul Liisa Priskel suri küüditamisteel ema, neli vennalast ja neli õelast. Torgu mehel Priidu Vändil jäi tütar Maie Saksamaale haiglasse, tütar Viivi suri tagasiteel, poeg Vello laagris ja abikaasa koduteel. Ella Rahnel, kes oli siis seitsmeaastane, nägi, kuidas surid ta viieaastane õde Maimu, kolmeaastane õde Miia ja poolteiseaastane vend Peeter,” rääkis süngetest faktidest Ülo Tuulik.
Oma luuletuse Sõrve-maast, võõrvägede vallutusretkedest siia ja sõrulastele vintsutustest kandis ette helilooja Olev Sau. Laulis ansambel Marleen. Herbert Kailan edastas Tallinna natsismiohvrite tervituse.
Ürituse peakorraldaja Leevi Hängi sõnul oli pühapäevane programm sõrulaste jaoks tihe. See algas hommikuse jumalateenistusega Jämaja kirikus, jätkus kalmistupüha ning pärastise koosolekuga Torgus, kus otsustati Saaremaa Natsismiohvrite Ühing ümber nimetada Sõrve Natsismiohvrite Ühinguks.
Hängi sõnul saavad nad selle nime all edaspidi paremini oma ühishuve kaitsta. “Kui jätkub jõudu, siis püüame rahvusvaheliste programmide kaudu Sõrve elukeskkonna taastamise suunas edasi liikuda,” täheldas Häng.
|
|
|
 |
|
|
AARE LAINE Meie Maa 26-06-2002 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|