Laupäev, 30. september Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Sõrulaste saatus raiuti kivvi (1)  
  Sõrulaste kurva saatuse 1944. aasta ränkraskel sõjasügisel on kirjanik Ülo Tuulik raiunud raamatusse “Sõja jalus”. Nüüdsest on see raiutud ka Saaremaa graniiti, mälestuskivvi, mis jaanilaupäeval Mõntu sadamas avati.

Saksamaale küüditatute vabatahtlikest annetustest korjatud raha eest tehtud mälestusmärgil on Ülo Tuuliku tekst: “Võõras vägivald sundis siit sõja jalgu tuhandeid sõrulasi sügisel 1944.” Seda võib lugeda ka inglise ja saksa keeles.

Mälestusmärgilt eemaldasid katte küüditatud Linda Pikkani ja Olev Sau. Laulis Torgu ansambel. Taiese pühitses kirikuõpetaja Anu Konks. Seejärel sai sõna kolmeaastase poisikesena sõja jalgu viidud Ülo Tuulik.

“Mees, kes seisab teie ees, on oma vanemate poolest muhulane, oma sünni poolest on ta abrukalane, aga oma saatuselt on ta kahtlemata sõrulane. See, mis juhtus teie kõigiga ja meie perega 1944. aasta sügisel, on ja jääb kõige dramaatilisemaks sündmuseks üldse kogu minu elus. Meie pere kaotas isa suure raamatukogu mitme tuhande raamatuga, kaotas maja, kus me elasime, ja kui me Saksamaalt tagasi tulime, siis leidsime, et olime kaotanud ka koduküla. Karuste küla Sõrves enam ei olnud,” meenutas Ülo Tuulik.

Kirjanik tõdes, et nende pere kannatused võrreldes paljudega olid üsnagi väikesed. Ajaloolist materjali kogudes on ta ju detailselt kirja pannud andmeid oma saatusekaaslaste kohta.
“Mässa küla elanikul Liisa Priskel suri küüditamisteel ema, neli vennalast ja neli õelast. Torgu mehel Priidu Vändil jäi tütar Maie Saksamaale haiglasse, tütar Viivi suri tagasiteel, poeg Vello laagris ja abikaasa koduteel. Ella Rahnel, kes oli siis seitsmeaastane, nägi, kuidas surid ta viieaastane õde Maimu, kolmeaastane õde Miia ja poolteiseaastane vend Peeter,” rääkis süngetest faktidest Ülo Tuulik.

Oma luuletuse Sõrve-maast, võõrvägede vallutusretkedest siia ja sõrulastele vintsutustest kandis ette helilooja Olev Sau. Laulis ansambel Marleen. Herbert Kailan edastas Tallinna natsismiohvrite tervituse.

Ürituse peakorraldaja Leevi Hängi sõnul oli pühapäevane programm sõrulaste jaoks tihe. See algas hommikuse jumalateenistusega Jämaja kirikus, jätkus kalmistupüha ning pärastise koosolekuga Torgus, kus otsustati Saaremaa Natsismiohvrite Ühing ümber nimetada Sõrve Natsismiohvrite Ühinguks.

Hängi sõnul saavad nad selle nime all edaspidi paremini oma ühishuve kaitsta. “Kui jätkub jõudu, siis püüame rahvusvaheliste programmide kaudu Sõrve elukeskkonna taastamise suunas edasi liikuda,” täheldas Häng.
 
  AARE LAINE Meie Maa 26-06-2002  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Juun 2002 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Kaur, Kauri, Tauri 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3171 Veebimajutus: www.eq.ee