|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Tööohutus ehitustandreil nagu öö ja päev
(2)
|
|
|
|
Eile tutvusid Kuressaare ehitusobjektidega ja täna külastavad peamiselt kalatööstusi Eesti ametiühingute esindus ning töökaitse inspektsiooni nõunik.
Eesti metsatöötajate ametiühingu nõunik, endine ehitustööde juht Helmut Jürgenson kõrvutas tööohutuse seisukohast kahte ehitustandrit. Mõlemas käis vilgas töö ja vahe on vaid selles, et ühel objektil eirati tööohutusnõudeid, teisel paistis asi korras olevat.
Kuressaare linnateatri vastas ehitatava elamu- ja ärihoone peal ei näinud tallinlased ühtegi kiivriga töömeest. Katusel töötavatel ehitajatel puudusid ohutusvööd, samuti polnud katusel kaitsepiiret.
“Tööinspektsioon on varemgi ehitusettevõttele Tesman ettekirjutusi teinud. Kuidas saavad töödejuhatajad inimesi ilma kaitsevahenditeta katusele saata? Muidugi peaks töömehed ka ise oma elu ja tervise peale mõtlema,” konstateeris Helmut Jürgenson.
Ta märkis, et paarsada meetrit kesklinna poole uue büroohoone ehitusel paistab kõik korrektne olevat. “Inimestel on kiivrid peas, ka neil, kes töötavad maapinnal. Objektil on piirdeaiad korralikult ümber. Kohe näha, et järgitakse ohutunõudeid, teisal ei panda neid üldse tähele,” ütles Jürgenson.
Töökaitseinspektsiooni nõunik Tõnu Vare nentis, et ilmselt ei kujuta töömehed ette, kui tõsiseid õnnetusi võib nendega juhtuda.
“Kuigi tööinspektsioon on objektil käinud ja ettekirjutuse teinud, pole asjad paremaks läinud. Siin võime juba tõsta küsimuse töö seiskamisest, kuna nii edasi minna ei saa,” nentis Tõnu Vare.
Tööõnnetuste koha pealt on tänavune aasta saarlaste jaoks murettekitav. Juba on juhtunud 12 rasket tööõnnetust. “Selle näitajaga on Saaremaa oma tavalisest seisust kahjuks kõrgemale tõusnud,” sõnas Vare.
Ehitus ohtlikuim tegevusala
Tema sõnul on ehitus nii Euroopas kui ka Eestis üks ohtlikemaid, tihti kõige ohtlikum tegevusala. “Sellepärast peame jälgima, et igal pool täidetaks kõiki ohutusnõudeid. Meie inspektorid on täheldanud, et sageli on jäetud tegemata riskianalüüs, puudub tegevuskava, ei ole eraldatud töötajaile ohutust tagavaid vahendeid, inimesi pole isegi instrueeritud jne. Vaatamata sellele, et ehitustegevus on intensiivistunud ja tempod ning mahud on suurenenud, ei tohi seadusi eirata,” lausus Vare.
Samas sülitab ta kolm korda üle vasaku õla, öeldes et õnneks pole sellel objektil midagi hullu juhtunud.
Nõunik toonitas, et ehitusfirmade juhte on Eestis trahvitud koguni 100 000 krooniga. Maksimum trahvisummaks võib määrata 250 000 krooni.
Tööõnnetusi Eestis mullusest enam
Tööinspektsiooni statistika kohaselt sai tänavu esimeses kvartalis tööülesannete täitmisel surma üheksa ja raske tervisekahjustuse 226 töötajat (2001. a I kv vastavalt 6 ja 146). Seega kasvas surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 50% ja raskete tööõnnetuste arv 55%.
Raskete tööõnnetuste arvu suurenemise põhilisteks põhjusteks on:
• ohutusnõuetele mittevastavate masinate ja seadmete kasutamine üksikutes puidu- ja mööblitööstuse ning metallitööstuse ettevõtetes;
• elementaarsete ohutusnõuete eiramine kõrguses töötamisel, sisekontrolli puudumine ja puudulik järelevalve ohtlike tööde teostamise üle tööde vahetute juhtide poolt;
• liiklus- ja ohutuseeskirjade rikkumine transpordi- ja liikurmasinatel töötades;
• töötajate mitteküllaldane kutse- ja tööohutusalane väljaõpe
Allikas: Tööinspektsiooni 2002. aasta I kvartali aruanne
|
|
|
 |
|
|
Aare Laine Meie Maa 13-06-2002 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|