|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Maakonna veeala on määramata
|
|
|
|
Keskkonnaministeerium annab aasta lõpul maakondade rannakaluritele kalapüügivahendite piirarvud, seni on aga selgusetu, mille alusel püügivahendite piirarvud määratakse.
Keskkonnateenistuse spetsialistid ei tea, kui suur on 20 meetri samasügavusjooneni Saare maakonna veeala. Nimetatud 20 meetrit on kalapüügiseaduse kohaselt piir, millest madalamas vees traalnoodaga püüda ei tohi ja millest sügavamale seisevpüüniseid panna ei tohi.
Veealast peaks tulenema rannakalurite kalapüügivahendite üldarv ja oletatavasti on Saare maakonnas Eesti kõige suurem 20 meetri samasügavusjoone veeala.
“Biosfääri kaitseala spetsialisti Tambet Kikasega tahame selle määrata, et meil oleks asjast selge ülevaade,” ütles Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallas. “Oleme ministeeriumist seda küsinud, sealsed tippjuhid jäid meile vastuse võlgu. Küsimärke on meil veel teisigi, loodame, et uus osakonnajuhataja teeb omale asjad selgeks ja hakkab tõsisemalt asjaga tegelema,” arvas Kallas.
Võimuvahetus kalavarude osakonnas
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna senine juhataja Kristiina Mühlbaum pani enne jõulupühi ameti maha ja olevat läinud tagasi jäälõhkuja Tarmo tüürimeheks. Kalavarude osakonda juhib ministeeriumis nüüd Ain Soome.
Sama osakonna peaspetsialist Enno Kobakene, kellel osakonnas kõige suurem kalandustöö kogemus, arvas, et püüniste piirarv järgmiseks aastaks jääb enamasti selle aasta tasemele, vähendatakse vaid niipalju, kuipalju tänavu jäi kasutamata.
“Püüniste hindadest tean seda, et valitsuse istungil paluti ministeeriumil anda täiendavalt selgitusi ja kooskõlastada valitsuse määrus rahandusministeeriumi ja teiste ametkondadega,” ütles Kobakene.
Piiratud kalapüügiõiguse taotlejad peavad oma taotlused tegema hiljemalt aasta lõpuks.
Kutselisi kalureid vähem
Kui tänavuseks aastaks sai kalapüügiõiguse 288 kutselist kalurit meie maakonnast, siis järgmiseks aastaks on keskkonnateenistusele nõuetekohased taotlused esitanud 257 kutselist kalurit. Vähenemist peavad loogiliseks ka kalandusspetsialistid, sest ainuüksi Saaremaal oli tänavu rohkem kutselisi kalureid kui Rootsi riigis kokku.
“Kalur peab suutma oma peret toita, püügitehnikat kaasajastada ja ka investeerida, siis on ta tõesti kutseline kalur,” arvas Kobakene.
Paraku on mõnede kutseliste kalurite aastateenistus jäänud vaid kümne tuhande krooni kanti. Just rannakaluritel, traalimeestel on olukord märksa parem.
Ka kala vähem
Järgmiseks aastaks kinnitas valitsus räime väljapüügi kvoodiks Eesti vetes 39 000 tonni, see on üle 2000 tonni tänavusest vähem. Läänemere kalandusteadlased soovitasid kvooti vähendada tänavusest koguni poole vähem.
Eesti kalapüügiseadus reguleerib rannakalurite tegevust, kalast on vähe juttu. Enno Kobakese arvates oleks ehk kastmõrraga püügil võimalik kalakogustest rääkida, mujal mitte.
20. detsembriks pidid traalnootadega kalapüüdjad oma järgmise aasta soovid ministeeriumile esitama. Nagu viimastel aastatel tavaks, on tahtjaid jälle rohkem kui limiiti. “Me anname 20 % ajaloolise järjepidevuse alusel ettenähtud limiidist nüüd ära, et aastavahetusega mehed tööta ei jääks,” rääkis Kobakene.
“Pärast 20. jaanuari, kui selle aasta väljapüügi aruanded on laekunud, saame välja kirjutada igaühele tema osa limiidist. Soome lahe idaosas on kalamehi vähemaks jäänud, seal ilmselt kõik soovijad oma koguse saavad, mujal tuleb oksjon.”
|
|
|
 |
|
|
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 28-12-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|