|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Maasilinnas särasid tuled
|
|
|
|
Orissaare vald loodab koostöös aastasadade eest Maasilinna õhku lasknud taanlastega ehitise taastada ja külastajatele avada.
Üle 40 meetri pikkuse, kolmekordsest paekivist võlvlagedega Maasilinna lasi 1576. aasta 11. augustil õhku Taani kuningas Frederik II, et seda mitte loovutada rootslastele. Sellest faktist tingituna pöördus Orissaare vallavanem Raimu Aardam Taani Kultuuriinstituudi kaudu Taani suursaadiku poole palvega toetada rahaliselt Maasilinna restaureerimist.
Suursaadik oli pärast talle saadetud fotoalbumi lehitsemist avaldanud imestust selle kohta, et Maasi ordulinnus nii hästi säilinud on ja lubas Taanis teadvustada selle restaureerimise vajalikkust.
“Restaureerimise esimese etapi raha, 350 tuhat krooni, panid kokku Saarte programm (280 000) ja Orissaare vallavalitsus (70 000) ja selle raha eest tahame Maasilinna kevadeks kõigile huvilistele avada,” ütles Meie Maale Orissaare vallavanem Raimu Aardam. “Mina usun, et Maasilinna täielikuks kordategemiseks läheb vähemalt kümme korda rohkem raha, kuid hea, et saime asjaga lõpuks pihta hakata,” rääkis Aardam.
Üllatused pole välistatud
Üleeilne rahvahulk sisenes Maasilinna läbi akna, praegu ei tea veel spetsialistidki, kui paks kiht pinnast näiteks sammassaali põrandal võib olla ja mis põrand seal all üldse on. Kas on pae-või muldpõrand, selgub, kui Orissaare firma Ores Ehitus OÜ on transportöörlindi üles pannud ja sedamööda esimesed kantmeetrid pinnast välja vedanud. Objektil arheoloogia järelvalvet teotav Tõnu Sepp pakkus välja koguni paar tuhat kantmeetrit, mis sealt seest tuleb välja viia.
Aardami soovi kohaselt peaks esimese etapi käigus jõudma Maasilinna siseõue viiva ukseava välja kaevata. Siseõuel olid ordulinnuse ajal kalatiigid.
Algul on spetsialistide töö
Tänavu juulikuus kiitsid muinsuskaitse spetsialistid ja ehituseksperdid pärast objekti ülevaatamist ja ühisnõupidamist Maasilinna üldise tegevuskava heaks. Detailse tegevuskava eelduseks on ohutu, täpne, ekspertide poolt kavandatu elluviimine.
Projekti lõppeesmärk on jõuda võimalikult lähedale algselt ehitatud Maasilinnani. Selle säilinud osa väljakaevamisel ja restaureerimisel-konserveerimisel on järelevalve koostöölepe sõlmitud ehitusinseneri Heino Uuetaluga, kellel suured kogemused samalaadsetelt objektidelt. Uuetalu perefirmas tegelevad ka tema abikaasa ja poeg sama asjaga. Arheoloogilist järelevalvet teostab Tõnu Sepp. Abitöölistele jagub esimesel tööetapil vähem tööd.
Juba räägiti ka majandamisest
Orissaare vallavanem Raimu Aardam arvas esmaspäeval, et kui ehitajatega lepitakse kokku, on ka ehituse ajal võimalik Maasilinna külastada. Nüüd, kus võlvlagedega sammassaal on valgustatud ja tööde käigus tuleb üha uusi ruume juurde, on Orissaare kandi õpilastel üsnagi põnev seal käia.
Omaaegsetest Maasilinna uudistamistest rääkis ka praegune Taani Kultuuriinstituudi direktor Silvi Teesalu, kes lõpetanud Orissaare keskkooli. Sama kooli praegune noorgiidide koolitaja Evi Männik lubas praeguste õpilastega järgmisel suvel turistidele Maasilinna tutvustama hakata.
Juba tänavu, kui Orissaare vald oma vahenditest pani sinna infotahvli, rajas parkimisväljaku ja kuivkäimla, käis 4-6 ekskursioonibussi tippajal seal päevas. Aga miks ka mitte avada sammassaalis väike kohvik, arvas vallavanem. Taanlastega on Orissaare vallal seni olnud hea koostöö, ehk jätkub see ka Maasilinnas.
|
|
|
 |
|
|
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 19-12-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|